Aga millal tsentraliseerida ja millal mitte?
Liigne tsentraliseerimine
võib mõjuda halvasti initsiatiivile, muuta organisatsiooni aeglasemaks,
kaotada kohaliku fookuse, samal ajal kui liigne detsentraliseerimine
võib tähendada kulude dubleerimist ning seeläbi konkurentsipositsiooni
nõrgestamist. Selgeid otsustamise parameetreid ei ole ning seetõttu
kipuvad juhid nende otsuste tegemisel toetuma eeskujudele, poliitikale
või moele.
McKinsey Quarterly intervjueeris 50 firmat ning pakub selle tulemusel
välja kolmest küsimusest koosneva raamistiku, mida juhtkond saab võtta
tsentraliseerimisarutelude aluseks. Need küsimused ei paku kiireid
vastuseid, vaid aitavad tsentraliseerimise pooldajatel ja vastastel
"ühes keeles" rääkida. Tsentraliseerimine on mõistlik ainult sel juhul
kui vähemalt üks küsimus saab konsensusliku jah-vastuse.
- Kas teil on tsentraliseerimiseks volitused olemas? Mõnes valdkonnad võib tsentraliseerimine olla kohustuslik ning mõnes teises välistatud. Milline on teie olukord?
- Kas tsentraliseerimine toob kaasa olulise, vähemalt 10%-lise väärtuse kasvu? Kas paraneb firma kapitaliseeritus või kasvab kasum? Alla 10%-lise paranemise korral ei ole mõtet asja ette võtta.
- Kas riskid on madalad? Enamus tsentraliseerimise algatusi vastavad esimesele kahele küsimusele eitavalt. Kasu nähakse pigem väiksemates parendamistes, näiteks kulude vähendamises või kvaliteedi parandamises. Kas need arukad ka peale riskide hindamist? Kui kasu on väike, aga motivatsioon langeb ja bürokraatia suureneb, siis võib väike kasu osutuda ebapiisavaks.
Kokkuvõtvalt leiab McKinsey, et iga tsentraliseerimise algatus, mis ei
saa ühelegi kolmest küsimusest positiivset vastust, tuleks kohe kõrvale
heita.
Loe: McKinsey Quarterly
