Statistikaameti andmetel kerkisid tootjahinnad töötlevas tööstuses
novembris 0,5%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad keskmiselt
5,8% kõrgemad. Sarnaselt teistele ELi riikidele on importsisendite
kallinemise tõttu tugevasti tõusnud metalltoodete tootjahinnad (18,5%
võrreldes eelmise aastaga). Elektriseadmete tootmises kasvasid hinnad
9%, lisaks tootmissisendite kallinemisele on tõenäoliselt ka
tootmisstruktuuris toimunud liikumine kallimate toodete suunas.
Üldist hinnaindeksit on tugevasti mõjutanud hindade kasv toiduainete
tootmises (8,9%), seda eelkõige piimatoodete kallinemise tõttu (26,8%).
Konjunktuuriinstituudi andmetel on aastaga kallinenud kõik olulisemad
piimatooted. Piima tootjahinnad on kasvanud üldiselt samas suurusjärgus
toorpiima kokkuostuhinna tõusuga, kilepiima puhul siiski mõnevõrra
rohkem.
Kuigi puidutööstuses on toormaterjali hinnad oluliselt tõusnud, siis
Eestis on puidu- ja paberitööstuse hinnatõus viimastel kuudel olnud
tagasihoidlik. 2009. aasta novembriga võrreldes jäi mõlemas harus
hinnatõus alla 5%. Teistes tööstusharudes on tootjahindade kasv olnud
keskmisest väiksem, mitmeski tööstusharus on hinnad jätkuvalt madalamad
kui aasta tagasi (näiteks lihatooted, puu- ja köögivilja töötlemine,
rõivatootmine, mööblitööstus).
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on ettevõtjate hinnangul
hinnasurved viimastel kuudel mõnevõrra taandunud (sh ka
toiduainetööstuses), kuigi hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid oli
jätkuvalt rohkem kui neid, kes hindade langust lähikuudel ette nägid.
Valdavalt eeldatakse hindade püsimist praegusel tasemel, hinnatõusu
peetakse tõenäolisemaks keemiatööstuses.
Novembris jäid ekspordihinnad eelmise kuu tasemele ja aastane kasvutempo
aeglustus 8,1%ni. Samas impordihinnad jätkasid tõusu, oktoobrikuust
olid hinnad keskmiselt 1,7% võrra kõrgemad ja aastataguse perioodiga
võrreldes kasvasid 9,6%. Ekspordihindade kasvutempo pidurdumist toetasid
enam puit ja puidutooted. Impordihindu mõjutas taas nafta kallinemine
maailmaturul ja sellest tulenevalt teiste toormete hinnatõus.
Novembris oli kiireim aastane ekspordihindade tõus metallitööstuses
(kolmandiku võrra). Jätkus ka mõningane hinnatõusu kiirenemine
toiduainetööstuses, kasv ulatus 13%ni. Metalltoodete tootmises,
keemiatööstuses ning kummi- ja plastitööstuses tõusid ekspordi¬hinnad
aastaga 7–8%. Teistes tööstusharudes jäi aastane hinnakasv 2–3%
piiresse, rõivatööstuses ja masinatööstuses aga langesid ekspordihinnad
samas suurusjärgus.
Oktoobrikuuga võrreldes tõusid enim naftasaaduste sisseveohinnad (8%),
kuid aastane kasvutempo aeglustus 17%ni. Kõige kiiremini kasvasid
aastaga põllumajandussaaduste impordihinnad (28%), keemiatoodete ja
metallide hinnad olid eelmise aasta novembrist ligi¬kaudu viiendiku
võrra kõrgemad. Ka enamiku teiste toodete impordihinnad tõusid aastaga.
Aasta lõpukuul võib oodata ekspordihindade mõningast stabiliseerumist,
sest ka kaubandustegevus on jõulupühade tõttu mõnevõrra tagasihoidlikum.
Impordihindu mõjutab jätkuvalt nafta maailmaturuhinna tõus.
