Viimaste kuude hindade kasv on Eestis olnud siiski üks kiiremaid, mis viitab, et lisaks välistele teguritele (näiteks tooraine hinnatõus maailmaturul) on hindu mõjutanud ka sisemaised mõjurid (suurem sõltuvus importtoormest, toodete sortiment, elektri hind).
Kõige enam tõusid aastaga metalltoodete tootjahinnad (viiendiku võrra), mida mõjutab tugevasti tooraine hinnatase maailmaturul. Euroopa riikides oli tööstusharudest hinnatõus kõige kiirem metallitootmises, samas metalltoodete puhul olid hinnaarengud stabiilsemad. Lisaks jätkus hinnatõus toiduainete tootmises, kus hinnakasv ulatus 3,4%ni võrreldes eelmise aastaga. Seda mõjutas peamiselt piimatoodete aastane kallinemine 19,8% võrra. Samas lihatööstuses hinnad alanesid aastaga 3,5%, mida põhjustas kõrge baastase eelmisel aastal. Varasema kuuga võrreldes jäid hinnad lihatööstuses peaaegu muutumatuks.

Keskmisest enam tõusid hinnad veel elektriseadmete tootmises (7%), puidu- ja paberitööstuses (üle 5%). Elektriseadmete tootmises on hinnad siiski viimased pool aastat püsinud samal tasemel, puidu ja paberi puhul on tootjahinnad aga järginud tooraine hinnatõusu. Teistes harudes on hindade muutused olnud tagasihoidlikumad.

Sarnaselt tootjahindade liikumisele on ka ettevõtete ootused edasise hinnatõusu osas viimastel kuudel suurenenud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest iga viies prognoosis järgneval kolmel kuul hindade kasvu, hindade langust nägid ette vähesed. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, tekstiilitööstuses, keemiatööstuses, metallitööstuses ja mööblitootmises. Hindade püsimist praegusel tasemel oodati tavapäraselt rohkem ekspordist sõltuvates harudes, nagu masinate ja seadmete, elektri- ja sideseadmete tootmine.

Augustis jõudis ekspordihindade aastane kasvutempo impordihindadega samale tasemele, kasvud olid vastavalt 8,2% ja 8,3%. Augustikuuga võrreldes tõusid ekspordihinnad keskmiselt 0,7% ja impordihinnad 0,4%. Meie peamiste kaubanduspartnerite kiire majanduse taastumine on oluliselt tõstnud nõudlust Eesti kaupade järele, mis võimaldab eksportööridel jätkuvalt tõsta ka ekspordihindu. Kui nafta maailmaturuhind on kolmandas kvartalis püsinud suhteliselt stabiilsena ja naftasaaduste impordihindade aastakasv on viimastel kuudel aeglustunud märgatavalt, siis metallide sisseveo hindade osas on toimunud vastupidine areng. Nõudluse suurenemine toorme järele metallitööstuses kasvatab ka metallide hindu maailmaturul.

Septembris oli jätkuvalt kiireim ekspordihindade tõus aastases võrdluses metallitööstuses (34%), oluliselt kiirenes aga palgi väljaveohinna kasvutempo (25%ni). 8–9% olid aastaga tõusnud ekspordihinnad keemia-, plasti- ja kummitööstuses ning metalltoodete tootmises. Endiselt müüdi välisturgudele aastatagusest perioodist madalamate hindadega tekstiili- ja rõivatööstuse tooteid.

Septembris oli olulisematest kaubagruppidest kiireim aastakasv metallide impordi­hindadel (20%), naftasaaduste sisseveohinnad tõusid aastaga keskmiselt 17%, keemiatoodetel 14% ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad 11% võrra.

Oktoobris jätkuvad ekspordi- ja impordihindade osas sarnased muutused eelneva kuuga. Nafta maailmaturuhind on püsinud suhteliselt stabiilsena, teiste toormete hinnad on aga jätkuvalt tõusujoonel. See tõstab ka kaupade ekspordihindu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium