Trendid Eestis

Pärast suhteliselt stabiilset perioodi aastatel 2004–2006, kus Eesti tarbijahinnaindeksi (THI) aasta keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) ja 4,4% (2006), sisenesime 2007. aasta sügiskuudel suhteliselt ebapüsivamate hindadega ajajärku ning tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise kuuga oli üks ja enam protsenti tervelt 3 kuud järjest. Kõigis kolmes kuus avaldas indeksile kõige suuremat mõju toidu hinnatõus — septembris andis see kolmandiku, oktoobris neli viiendikku ja novembris poole. Joonisel on selgelt näha käibemaksumäära muudatus 18%-lt 20%-le 2009. aasta juulis.

Tarbijahinnaindeks: THI kokku ja toit, jaanuar 2007 = 100

 

 

 

 

 

 

 

2007. aasta sügiskuudel tabas eriti suur hinnatõus piimatooteid, millele sekundeerisid leivatooted, mille hinnatõus jätkus veel 2008. aasta algul, kui piimatoodete hinnad olid juba stabiliseerunud. Samas jäi suhteliselt tagasihoidlikuks lihatoodete hinnatõus, mis jätkus küll kogu 2008. aasta, kuid oli laugem ja jäi alla toidu keskmisele hinnamuutusele. 2009. aastal langesid piimatoodete hinnad kümme kuud järjest ning saavutasid madalaima taseme oktoobris, kui nad olid 2008. aasta oktoobriga võrreldes 15,7% odavamad. Sealtpeale on piimatoodete hinnad taas ülespoole nihkunud, ületades 2008. aasta maikuu kõrgtaseme napilt alles 2011. aasta jaanuaris.

Jahutoodete hinnad püsisid kõrgel 2009. aasta sügiseni, mil hakkasid järjest langema ja saavutasid oma madalaima taseme 2010. aasta veebruaris, püsides seal väikeste kõikumistega kuni 2010. aasta sügiseni, millele järgnes järsk tõus. Võrreldes 2010. aasta novembrit, mil hinnad saavutasid oma kõrgeima taseme, sama aasta veebruariga, oli hinnatõus olnud 14,4%. 2011. aasta jaanuaris olid hinnad novembriga võrreldes taas langenud 0,6%.

Lihatoodete hinnakõikumised nii suured pole olnud ning 2008.–2009. aasta vahetusel kolm kuud püsinud kõrgtase (119,0) on senini ületamata.

Tarbijahinnaindeks: toit kokku, jahu-, liha- ja piimatooted, jaanuar 2007 = 100

 

 

 

 

 

Trendid lähinaabrite juures

Kõrvutades Eesti tarbijahinnaindeksi arenguid naaberriikide Venemaa, Läti ja Soomega, siis kuni 2008. aasta keskpaigani on Eestil ja Lätil olnud suhteliselt sarnased indeksiliikumised Venemaaga, siis eraldusime algul meie ja seejärel ka Läti. Üldpildilt on Eesti indeksimuster kõige sarnasem Lätiga. Soome hinnakõikumised jäävad meie omadele suuresti alla.

Tarbijahinnaindeks kokku: Eesti, Venemaa, Läti ja Soome, jaanuar 2007 = 100

 

Pilt piimatoodete hinnaarengutest on hoopis mitmekesisem kui seda oli kogu THI. Kuni 2008. aasta suveni on Eesti, Läti ja Venemaa piimatoodete indeksid liikunud ühtviisi. Seejärel jätkab Venemaa üksi tõusuteel, Eesti ja Läti indeksid pöörduvad aga langusesse. Lätil selgesti eristuv aste ülespoole 2009. aasta jaanuaris tähistab käibemaksumäära muutust 18%-lt 21%-le. 2010. aasta detsembris olid piimatoodete hinnad kõrgemad kui 2007. aasta jaanuaris Venemaal 73,2%, Eestis 36,3% ja Lätis 34,6%.

Soome piimatoodete indeks liigub oma rada pidi nagu kogu THI-gi. Selgesti on eristatav käibemaksumäära alandamine toidule 17%-lt 12%-le 2009. aasta oktoobris, käibemaksumäära tõstmine 12%-lt 13%-le 2010. aasta juulis indeksis ei eristu. Soomes olid piimatoodete hinnad 2010. aasta detsembris 11,5% kõrgemad kui 2007. aasta jaanuaris. 

Vaadates leivatoodete indeksite liikumist, on pilt mõneti erinev. Venemaal toimus põhiline hinnatõus ära enne 2008. aasta suve ning seejärel on hinnad püsinud stabiilsena. Alles 2010. aasta teises pooles on märgata kerget tõusu. Leivatoodete hinnatõus oli 2010. aasta detsembris võrreldes 2007. aasta jaanuariga 68,2%.

Läti leivatoodete indeks on 2009. aasta esimese kvartalini püsinud Venemaa indeksi lähedal ning seejärel langenud, jäädes Eestist siiski ca 20 protsendipunkti võrra kõrgemale tasemele. 2010. aasta suvel kiirenenud hinnatõus väljendub kõige selgemalt just Eestis ja Lätis.

Käibemaksumäära muutused on jälgitavad ka leivatoodete indeksite puhul. Soomes oktoobris 2009, meil juulis 2009 ja Lätis jaanuaris 2009. Võrreldes 2007. aasta jaanuariga olid leivatoodete hinnad 2010. aasta detsembris Lätis 59,5%, Eestis 37,1% ja Soomes 7,4% kõrgemad. 

 

Trendid laias maailmas

Teema lõpetuseks vaatame meie indeksite liikumist kõrvuti Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmise ja USA-ga. 2008. aasta keskpaigani oleme meie liikunud selgelt ennaktempos. Seejärel oleme liikunud, Eesti küll ca 10 protsendipunkti kõrgemal tasemel, väiksemate erinevustega. Näiteks oli THI muutus 2010. aasta juulis võrreldes 2009. aasta juuliga USA-s 1,2%, EL27-s 2,1% ja Eestis 2,8%, kuid 2010. aasta teises pooles oleme hakanud jälle tempot lisama.

THIa: Eesti, EL27 ja USA, jaanuar 2007 = 100

 

 

 

 

 

 

Piimatoodete hinnad liiguvad meil suurte tõusude ja langustega. Sarnasuste otsimine võib muidugi anda tulemusi, kuid selge on see, et väikesed majandused reageerivad kõigile maailmas toimuvatele muudatustele palju järsemalt kui seda teevad suured majandusruumid.

Viktoria Trasanov,
hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja
Statistikaamet 

Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis