06.04.2021 Teisipäev

Tele2: Telia takistab Eesti interneti püsiühenduse turu toimimist. Lisatud Telia kommentaar

Tele2 leiab, et Eesti interneti püsiühenduse turg ei toimi, sest Telia kontrollib ajaloolistel põhjustel peaaegu kogu kaablikanalisatsiooni ning raskendab teiste sideettevõtjate ligipääsu võrkudele ja tarbijatele konkurentsivõimelise hinna pakkumist. 

Hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema TTJA poolt reguleeritud ja auditeeritud, mitte ainult Telia kujundada, leiab Tele2.
Hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema TTJA poolt reguleeritud ja auditeeritud, mitte ainult Telia kujundada, leiab Tele2. Foto: pixabay

Tele2 Eesti nõustub konkurentsiameti hiljutise hinnanguga, et kui hetkel Eesti mobiilsideturul konkurents toimib ja hinnad on tarbijale atraktiivsed, siis ülikiire interneti turul on hinnad Euroopa kalleimate seas ning tehnilise järelevalve ja tarbijakaitseameti (TTJA) valitud hinnaregulatsioonimetoodika praktikas ei toimi, teatas ettevõte.

Tele2 Eesti juhi Chris Robbinsi sõnul kuulub Telia Eestile peaaegu kogu kaablikanalisatsioon ja ka suurem osa Eestit katvast ülekande- ja juurdepääsuvõrgust. Telia takistab teiste sideettevõtjate ligipääsu ja müüb neile ligipääsu võrkudele selliste hindadega, mis ei võimalda tarbijatele mõistlikku hinda pakkuda.

Hind, millega olulise turujõuga ettevõte konkurente turule laseb, peaks olema TTJA poolt reguleeritud ja auditeeritud, mitte ainult Telia kujundada, leiab Tele2. 

"Konkurentsiamet leiab sarnaselt meile, et tarbijale hea hinnaga kiire ja ülikiire interneti pakkumine sõltub sellest, kas meie ja teised sideettevõtjad pääsevad ligi kaablikanalisatsioonile, kas me saame rentida kaablikiudu," ütles Robbins. 

TTJA-le on elektroonilise side seadusega pandud ülesanne perioodiliselt hinnata konkurentsi toimimist sideteenuste turul. 2020. aasta mais ja juunis viis TTJA sideteenuste turule juurdepääsu teemal avalikud konsultatsioonid, millele tuginedes sündis 11 kuu jooksul nende lõplik analüüs turu toimimisest.

Vastavalt seadusele esitas TTJA  turuanalüüsi ning sellega seotult ka hulgiteenuse hinnastamise ettepaneku Euroopa Komisjonile, kes peaks need kinnitama, et need Eestis kehtima hakkaksid. Tele2 jaoks oli ettevõtte teatel ebameeldivaks üllatuseks, et TTJA arvates toimib ka kiire ja ülikiire interneti püsiühenduse turg hästi ning vajadus järelevalve metoodikate ja püsiühenduse hindade muutmiseks puudub.

TTJA ei ole erinevalt konkurentsiametist veendunud, kas Telia peaks kaablikanalisatsioonile teistele sideettevõtetele avamiseks jaotama kaablitorust senise kuue mõttelise osa asemel 12 mõtteliseks osaks. Samas usuvad mõlemad järelevalveasutused erinevalt seadusandjast, valitsusest ja tarbijaist, et ülikiire internet ei ole tavakasutajale vajalik,

ütles Robbins.

"Analüüsi aluseks on võetud, et üks tarbija vajab kuni 30 megabitti sekundis ühendust ning kolmene leibkond ei vaja rohkem kui 100 megabitti sekundis, et üheaegselt kõik vajalikud toimingud ilma probleemideta tehtud saaks. Miks planeerib Eesti järelevalve internetiühiskonna tulevikku kolmeliikmelise leibkonna eelmise kümnendi tarbimismahtude järgi?" küsis Tele2 Eesti juht.

"TTJA seisukoht on, et üle 100 megabiti sekundis kiirused on erakliendile ebapraktilised. Seda tuleks seletada koduõppel ja kaugtööl olevale 4–5 liikmelisele perele juba täna, rääkimata homse maailma andmemahtudest ja interneti kiirusvajadusest – järgmise viie aastaga kasvavad Eesti perede andmekasutusmahud kümme korda," prognoosis ta.

Tele2 kavatseb TTJA hinnaregulatsiooni lähenemise vaidlustada Euroopa Komisjonis. "Eestis on interneti püsiühenduste turg mittetoimiv, ülikiire internet on Euroopa kalleimate seas, sest ajaloolistel põhjustel turgu kontrolliv ettevõte ei lase erinevalt seadustes nõutust konkurente ligi ja need ei saa oma teenust efektiivselt inimestele pakkuda," põhjendas Robbins.

Kommenteerib Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse:

Tele2 väidab interneti hindade osas paraku täpselt vastupidist sellele, mida leidis Konkurentsiamet oma hiljutises analüüsis. Nimelt leidis amet, et olukord Eesti telekommunikatsiooniturul on hea ja tarbijate jaoks on hinnad Euroopa keskmisest soodsamad.

Lisaks tuleb igasuguse hinnastuse kommenteerimise juures hoida silme ees ka vastavat konteksti. Kvaliteetne ühendus on väga oluline osa paljudest meie igapäevastest tegevustest ja harjumustest. Sellest sõltub töötamine, õppimine, meelelahutus, suhtlus lähedaste ja sõpradega, tele- ja videosisu vaatamine, raadio ja muusika kuulamine, mängimine ja veel paljud teised tegevused. Kui nüüd mõelda, et ühe pere kõik liikmed saavad kõiki eelpool nimetatud teenuseid ja lahendusi kasutada vähem kui 1 euro eest päevas (100 Mbit/s ehk ülikiire internetiühenduse puhul) on see vägagi mõistliku hinnatasemega.

Telia pakub täna oma klientidele 100 Mbit/s kiirusega koduinternetti hinnaga 25 eurot kuus. Tele2 vastav hind on nende kodulehe andmetel samuti 25 eurot. Veel mõni aeg tagasi oli vastav hind nende kodulehel 22 eurot.

Ka teiste suuremate teenusepakkujate poolt tarbijaile pakutav hinnatase on sarnases suurusjärgus ja sellel puudub seos Telia hulgiressursiga. Nimelt kasutavad teised operaatorid oma internetiteenuste pakkumisel valdavalt oma võrgutaristut, mitte Telia hulgiteenust, mis kinnitab taas, et sarnane jaehindade tase on kujunenud vabas konkurentsis ja sõltumatult Teliast. Märgime ka seda, et ka TTJA on oma turuotsuse eelnõus taas kinnitanud, et Telia hulgihindade pinnal on võimalik teistel operaatoritel efektiivselt Teliaga konkureerida.   

Kaablikanalisatsiooni suhtes on Telia oma seisukohad samuti nii Konkurentsiametile kui TTJA-le edastanud ning oleme alati tegutsenud vastavalt kehtestatud nõuetele ja regulatsioonidele. Samuti tuleb märkida, et kaablikanalisatsiooni rendihinnad on Eestis ühed Euroopa madalaimad.

Kaablikanalisatsioon on ressurss, mis ei ole dubleeritud. Mitu sideettevõtjat ei raja samale territooriumile ja marsruudile topelt-torusid. Tiheasustuses on hulgaliselt piirkondi, kus Telial kaablikanalisatsioon puudub hoopiski ning ligipääs teatud arendusele, kortermajale või ärihoonele on võimalik vaid teisele operaatorile kuuluvat ressurssi kasutades. Samas juurdepääsu lubamise kohustused on kehtestatud vaid ühele ressursiomanikule – Teliale. Seega piirkonnas, kus kaablikanalisatsioon kuulub kellelegi teisele, on igasuguse eelneva juurdepääsukohustuse puudumise tõttu tarbijate valikuvõimalus paratamatult piiratud. Nimetatu on probleemkoht, mis tuleb samuti lahendada. Meie seisukoht on, et kaablikanalisatsioonile kui olulisele vahendile peab juurdepääsukohustus kehtima ühesugustel alustel ning sõltumata sellest, kellele kaablikanalisatsioon kuulub.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes