Uuringu andmeil peab 84% Eesti elanikest end eurole üleminekuga seotud küsimustest hästi või piisavalt informeerituks. Lisainfo vajalikkust märkis vaid 21% küsitletutest.
Veidi paranenud on eurole üleminekut puudutavate praktiliste küsimuste tundmine.
Viimase uuringu kohaselt oskab 77% vastajatest nimetada üleminekukurssi
täpselt või ligilähedaselt, 87% teab, et eurodeks vahetatavate kroonide
kogus ei ole piiratud ning on teadlik kahenädalase sularaha
paralleelkäibe perioodi olemasolust.
Seda, et üks kuu enne ja kuus kuud pärast eurole üleminekut vahetavad
pangad raha ametliku kursiga ja teenustasuta, teab 85% vastanuist. 54%
teab, et Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult.
Üldise hinnatõusu kartus jäi oktoobris septembriga võrreldes samale tasemele. Üldist hinnatõusu peab tõenäoliseks 68% vastajatest. Veidi on kasvanud nende osa, kes leiavad, et hinnatõus ei sõltu sellest, kas minnakse eurole üle või mitte.
Uuringu andmeil kahanes vähesel määral nii toetus kui vastuseis eurole ja kasvas nende osakaal, kellel selge seisukoht puudub. Oktoobris toetas eurole üleminekut 49%, ei toetanud 40% ja seisukohta ei omanud 11% küsitletutest. Septembris oli toetus 51% ja mittetoetajate osakaal 43%. Muutus jääb statistilise vea piiresse.
Eelmise uuringuga võrreldes on kahanenud naiste, kõige vanema vanuserühma ja mitte-eestlaste toetus, kasvanud on toetus alg- ja põhiharidusega ning väikese sissetulekuga vastajate rühmas.
Uuringu aruanne on täismahus kättesaadav Euroveebis ja Riigikantselei kodulehel.
euro.eesti.ee
