Spetsialistide sõnul võib intressitaseme praeguse tõusu põhjuseks olla tarbimislaenude struktuuri muutus. "Ilmselt moodustasid detsembris laenude käibest eelnevate kuudega võrreldes suurema osa tagatiseta tarbimiselanud ja turu keskmisest kõrgema intressiga tarbimislaenu pakkujate osakaal laenukäibest oli samuti suurem," ütles ajalehele SEB Panga äriarendusjuht Triin Messimas.
Suuremad pangad kinnitasid ajalehele, et nende tarbimislaenude intress kerkinud ei ole. Nordea Panga tarbimislaenu intress on keskmiselt 16-18 protsenti. SEB väitis ajalehele, et panga tarbimislaenu intress on aasta jooksul langenud ja oli detsembris ligi 15 protsenti.
Pangad märkisid, et tarbimislaenude intresside määramisel rakendatakse riskipõhist hinnastamist. "See tähendab, et pangad määravad intressi vastavalt kliendi laenusummale, sissetulekutele ja senisele maksekäitumisele," ütles ajalehele Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma.
Laenu intressile lisandub ka krediidi kulukuse määr, milles võetakse arvesse nii seda, kui suure summa peab laenuvõtja pangale maksma lisaks laenu põhisummale, kui ka seda, et raha väärtus ajas muutub. Sellest tulenevalt on krediidi kulukuse määr tavapäraselt aastasest intressimäärast kõrgem.
Ajalehe andmeil nähtub Eesti Panga statistikast, et tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on kolmandiku võrra intressist suurem. Mullu detsembris oli tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 15,61 protsendipunkti intressist kõrgem ehk 36,27 protsenti.
