Tallinna finantsjuhi Katrin Kendra sõnul on tegemist ennetava meetmega.
"Sellise väikese puhvri loomiseks saigi saadetud ülesanne, et planeerida
viimase kvartali kulud selliselt, et aastaarvestuses oleks
tegevuskulude osakaal 97 protsenti eelarves kavandatust," selgitas
Kendra.
"See ei tähenda, et see peabki nii jääma, see võib muutuda nii ühele kui
teisele poole ja see sõltub jooksvalt tehtavatest prognoosidest ja
eelarve täitumise analüüsist," lisas ta.
Ettekirjutuse saatis Tallinn kõigile oma ametitele ja
linnaosavalitsustele esmaspäeval. Kokkuhoiukohad tuleb ametiasutustel
leida neljapäevaks.
"30. septembriks palusime majandustarkvarasse oma eelarved eelsisestada
ja neljapäeval peaksid olema neil haldusalade lõikes need eelarved
sisestatud," märkis Kendra. Tema sõnul olid ametiasutused sellisest
ülesandest teadlikud nädal aega tagasi. "Ehk siis neile on telefoni teel
vastav suunis antud, aga paljud armastavad küsida, et kus see kirjas
on, siis sai eile saadetud ka mustvalgel," lisas ta.
Linnaosadel on Kendra sõnul oma haldusalas otsustusvõimalus ja linn ei
andnud ülesannet lüüa nii-öelda ühe puuga kõiki asutusi, kes on nende
haldusalas. Ametiasutusel on finantsjuhi sõnul endal õigus otsustada,
millise eelarverea pealt rohkem või vähem saab aasta lõpu seisuga
etteantud kokkuhoidu praegu planeerida.
Kendra sõnul ei ole sellises korralduses paanikat ega suurt hirmu.
"Palju hullem oleks öelda viimasel kuul, et ärge nüüd tehke üldse
midagi, kui et anda natuke mänguruumi, et planeerida oma tegevused läbi
ja mõelda, kui palju ja üldse on võimalik veel kokkuhoidu saavutada,"
rääkis ta.
Samuti peaks see ülesanne finantsjuhi sõnul diskussiooni ärgitama.
BNS
