Tagatiste nõudmisega üritab riik piiri panna aastatega mitmesaja miljoni
kroonise mahu saavutanud käibemaksupettustele kütuseäris.
Kui läinud aastal oli Eestis majandustegevuse registrisse kantud
kütusemüüjaid pidevalt 350–400 vahel ja 31. märtsil 371, siis praeguse
seisuga on pärast mai lõppu kütusemüüki jätkata soovijaid 169.
Maksu- ja tolliameti andmetest nähtub, et vahetult enne seadusemuudatuse
jõustumist 1. aprillil üritasid petturid senisest, niinimetatud
legaalset pettust võimaldavast olukorrast viimast võtta: võrreldes aasta
esimese kahe kuu 21 kütusemüüja registreerimisega tehti märtsis seda 22
korral, kirjutab väljaanne.
Aprillis seevastu esitas kütusemüügi registreerimistaotluse vaid kaks
uut isikut, keda ei saanud aga puudulikult esitatud andmete tõttu
majandustegevuse registrisse kanda, lausus maksuameti kontrolliosakonna
juhataja asetäitja Monika Jõesaar.
Kuni mai lõpuni saavad seni kütusemüügiga tegelnud ettevõtted senisel
kujul edasi tegutseda, pärast seda aga ainult firmad, mis on
jätkamissoovist teatanud ja maksuameti määratud tagatise tasunud. Uue
firmana saab juunist alates kütusemüüjana tegutseda vaid see, kelle
tagatise maksu- ja tolliamet on aktsepteerinud.
Kütusemüüki jätkata soovivatele firmadele hakkas maksuamet tagatiste
otsuseid väljastama aprilli viimasel nädalal. Möödunud nädala kolmapäeva
seisuga oli väljastatud 26 otsust ja määratud tagatise peavad
ettevõtjad esitama 14 päeva jooksul alates otsuse väljastamisest.
Tagatisi võib esitada kas käenduse, deposiidi, registerpandi või
hüpoteegina, seisab ajalehes.
Kütusemüüki jätkata soovijate seas on ka kümme sellist, kes soovivad
peale kütusemüügi tegeleda ka kütuse aktsiisilaost väljatoomise ehk
teisisõnu terminalist jaemüüki lubamisega. Sellistele ettevõtetele
kehtestatav tagatismäär on suurim, mida seadus lubab – miljon eurot.
Jõesaar möönis, et selliseid firmasid on varasemast vähem.
Maksuamet infot, kui suur tagatis kellelegi määrati, ei avalda.
BNS
