Papp selgitas neljapäeval toimunud seminaril, et kuigi strateegiliste välisfirmade kohalikud üksused võivad olla edukad ja kasumlikud, on neist saadav kasum suurkontsernide mahte arvestades liiga väike ja pole proportsioonis kohalikesse firmadesse panustatava juhtide tööajaga.
Kui suurkontsernid asuvad oma osalusi müüma, tekib kohalikel investoritel võimalus müüdavate firmade ülesostmiseks, lisas ta.
Üheks näiteks suurkontserni otsusest kohalikust firmast väljumise kohta võib Papi hinnangul pidada Dalkia kontserni hiljutuist otsust müüa elektri ja soojuse koostootmisega tegelev Tallinna Elektrijaam oma kohalikule partnerile.
Jätkuvalt püsivad ühinemiste ja ülevõtmiste turul huviorbiidis infrastruktuurifirmad, kinnisvarasektoris on oodata pigem üksikuid suuremahulisi tehinguid, prognoosis Papp.
Konsolideerumist on oodata põllumajanduse ja toiduainetööstuse vallas. Papp rääkis, et põllumajandussektor on ühinemiste ja ülevõtmiste vaatevinklist keerukas, kuna tegemist on killustunud ja emotsionaalse valdkonnaga, kus on raske tehingut kokku panna.
Omanike vahetusi ja konsolideerimist on oodata ka finantsasutuste vallas ning jätkuvalt püsib Papi selgitusel aktiivne infotehnoloogia sektor, kus on samuti ootada ülevõtmisi ja täiendava kapital kaasamist.
Kuna investeerimisfondid ja erakapitali investorid tegutsevad ettevõtete omanikena tavaliselt teatud ajalise horisondiga, ent samas pole seda tüüpi investorid oma investeeringuid viimastel aastatel müünud, siis on edaspidi oodata suuremat aktiivsust selles valdkonnas, hindas Papp.
Londonis baseeruva ühinemiste ja ülevõtmiste turgu analüüsiva Mergermarketi hinnangul ulatus Eesti ühinemiste ja ülevõtmiste turu maht eelmisel aaastal üle 220 miljoni euro.
