Võrreldes 2010. aasta eelarvega suurenevad kulud sotsiaaltoetustele
kokku 105,6 miljonit eurot ehk 1,65 miljardit krooni ehk 8,38%.
Toetuste suurenemine 2011. aastal tuleneb eelkõige riigipoolsete maksete
jätkamisest teise pensionisambasse ning pensionikindlustuse ja
vanemahüvitise kulude kasvudest. Riigipoolne toetus kohustusliku
kogumispensioni fondidesse on 2011. aastal 79,1 miljonit eurot ehk 1,24
miljardit krooni.
Arvestusega, et statistikaameti andmetel on 2010. aasta 1. jaanuari
seisuga Eestis elanike arvuks 1,3 miljonit, maksab riik erinevaid
sotsiaaltoetuseid keskmiselt ühe elaniku kohta 2011. aastal 1398 eurot
ehk 21.871 krooni. Võrreldes eelneva aastaga on ühe elaniku kohta
toetused suurenenud aastas 100 euro ehk 1557 krooni võrra.
Pensioniteks on riigieelarves tuleval aastal 1,27 miljonit eurot ehk
19,8 miljardit krooni. Kulud kasvavad võrreldes 2010. aastaga 29,5
miljonit eurot ehk 461,5 miljonit krooni nii tööaastate lisandumisest
tuleneva keskmise pensioni kui ka pensionäride arvu kasvu tõttu.
Selle kululiigi alla kuuluvad kõik pensionid, mida makstakse riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel: vanaduspensionid sealhulgas
ennetähtaegne vanaduspension, väljateenitud aastate pension,
töövõimetuspension ja toitjakaotuspension. 2010. aasta 1. juuli seisuga
sai nimetatud seaduse alusel pensioni 389.852 isikut, 2011. aastaks on
isikute arvuks kavandatud 394.986, mida on 5134 võrra enam.
Suurimaks sotsiaalabitoetuseks on peretoetused nagu lapsetoetused,
lapsehooldustasu, sünnitoetused ning vanemahüvitis. Kulud kasvavad
võrreldes 2010. aastaga kokku 19,1 miljonit eurot ehk 298,4 miljonit
krooni peamiselt vanemahüvitise suurenemise tõttu 18,73 miljoni euro ehk
293 miljoni krooni võrra. Alates 2011. aastast väheneb vanemahüvitise
maksimummäär 100 euro ehk 1577 krooni võrra kuus.
BNS
