Ministri hinnangul on üks riigirahanduse praeguse aja suuremaid reforme
tugiteenuste tsentraliseerimine, mis on juba teinud riigist targema ja
efektiivsema tellija, kes oskab enda vajadusi ja nende parimaid
rahuldajaid täpsemalt valida. Ka nii hästi, et vastavalt turureeglitele
oma vajadused hoopis suurhankesse koondades on riik saanud näiteks head
arvutid osta veerandi võrra soodsamalt. Tugiteenuste tsentraliseerimise
loomulik areng peaks olema läbipaistvam konkurents ja professionaalsemad
hanked erasektorist.
Kinnituse, et mitte igasugune võiduajamine pole hea, on Ligi sõnul
saadud tööturult: „Praegused palgapinged ning äsjane sügav kriis on
seotud selle võistlusega, mida muuhulgas pidasid eri sektorid tööturul.
Me maksame praegugi kinni neid paarikümneprotsendilisi palgatõuse,
millega aastaid üksteiselt tööjõudu üle meelitasime. Et aga ka reeglid
oleksid tulevikus võrdsemad, reformime avaliku teenistuse üsna
tööõiguse sarnaseks ja juurime välja eripensione.“
„Tõsiasi on, et riigi toetus läheb sageli tugevamatele küsijatele ja
väga harva on see meie sõnastatud eesmärk,“ tõdes minister
ettevõtlustoetustest rääkides. „Maksusoodustuste puhul on see suisa
reegel – käibemaksuerandid soosivad juba definitsiooni järgi suuremaid
käibeid ja kõrgemaid hindu, tulumaksusoodustused suuremaid tulusid – mis
ei sega just vasakpoolseid nende eest sõdimast. Universaaltoetused
lihtsalt ei tee vahet ning nende puhul on riik otsekui vahenduskontor
maksumaksjale endale sularaha tagasi maksmiseks.“
Lisaks ihkaks Ligi tõsisemat diskussiooni, kas ettevõtlustoetused on kõrvaldanud turutõrkeid, pööranud me majanduse struktuuri ihaldusväärses innovatsiooni ja ekspordi suunas ning suutnud vältida ebaõiglaste konkurentsieeliste loomist.
