03.12.2020 Neljapäev

Riigikontroll: Kredex on kriisilaene jaganud ähmastel tingimustel

Riigikontroll leidis, et Kredexile 2020. aasta riigi lisaeelarvega eraldatud pea miljardi euro erakorraliste kriisilaenude ja käenduste laialijagamise kriteeriumid ning eesmärgid on olnud ähmased. 

Riigikontrolli hinnangul tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on põhjendatud riiklikult oluliste projektide laenumeetmega jätkamine.
Riigikontrolli hinnangul tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on põhjendatud riiklikult oluliste projektide laenumeetmega jätkamine. Foto: unsplash

Edasiste laenude-käenduste jagamine vajab oluliselt selgemaid reegleid, et tagada sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdne kohtlemine ning riigi raha parimal viisil kasutamine, teatas riigikontroll. 

Riigikontrolli hinnangut mööda on tarvis konkreetsemalt kindlaks määrata, millist kasu ootab riik kevadel loodud käendus- ja laenumeetmetest. Riiklikult oluliste projektide laenumeetme puhul on vaja edaspidi paremini selgitada, milliste tunnuste alusel saab pidada projekti riiklikult oluliseks ja kellele on põhjendatud riikliku suurlaenu andmine. 

Laenu- ja käendusmeetmete deklareeritud eesmärk on üldsõnaline: leevendada koroonakriisi mõju, aidates ületada likviidsusprobleeme ja kasutades ära koroonaviiruse levikust tulenevaid uusi ärivõimalusi. 

Riigikontrolli hinnangul võib mõista, et kevadel eriolukorra alguses kujundati lisaeelarve ja kriisimeetmed ajasurve ning piiratud info tingimustes, kuid Kredexi abinõude toimivust on ka vaja hinnata, eriti nüüd, kui paljud ettevõtjate ja pankade vahel kevadel sõlmitud kokkulepped on lõppenud või lõppemas. 

Kui riigikontroll soovis Kredexilt teada saada, kuidas toimub riiklikult olulise laenumeetme eesmärgistamine ja eesmärkide saavutamise jälgimine, soovitas Kredex seda küsida pigem vabariigi valitsuselt. Selle põhjuseks võib olla see, et nad ise rahastamisotsuste ettevalmistajana ei tea seda täpselt,

kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi.

Ettevõtete huvi või vajadus Kredexi toe järele on seni osutunud arvatust kordades väiksemaks. Poole aastaga on kasu saanud 5 protsenti kevadel prognoositud ettevõtetest ehk laenu- või käenduslepinguni on jõudnud ligi 300 ettevõtet prognoositud 6000 või rohkema asemel. 

Kredexi meetmete vähene kasutus osutab riigikontrolli sõnul vajadusele tunda paremini ettevõtjate vähese huvi põhjusi ja jälgida turgu. 

Kredexi koroonakriisi mõju leevendamise meetmeid puudutava ülevaate koostamise käigus analüüsis riigikontroll Kredexi riiklikult oluliste projektide laenumeedet, millest saab taotleda laenu summas 10 miljonit eurot ja enam. Selgus, et laenumeetme tingimused ja riikliku olulisuse hindamise kriteeriumid on üldised ning seetõttu on ka taotluste menetlemine olnud paljuski läbipaistmatu.

Riigikontrolli sõnul jääb selgusetuks, kuidas pidanuks ettevõtja saama ministri heakskiidu oma laenutaotlusele juba enne, kui esitas taotluse Kredexile, nagu nõuti meetme tingimuste järgi, mis kehtisid kuni juuni keskpaigani. 

Riigikontroll märkis, et ehkki Kredexi erakorraline laenumeede eeldab riiklikult oluliste laenutaotluste sotsiaal-majandusliku mõju hindamist, ei suutnud Kredex ülevaate tegemise käigus sisuliselt selgitada, kuidas seda mõju hinnatakse ja mismoodi kujundatakse valitsusele ettepanek, milline taotlus on riiklikult oluline ja milline mitte. 

Riigikontroll järeldas ülevaate koostamise käigus, et ettevõtjaid on meetme tingimuste muutmisest teavitatud puudulikult. Seetõttu pole kindel, kas praegune protsess tagab sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdse kohtlemise ning riigi raha parimal viisil kasutamise. 

Lisaks on riigikontrolli hinnangul  ebaselge, millisest allikast antakse laenu riiklikult olulistele projektidele. Kui neid rahastatakse meetmest, millele on viidanud Kredex, siis selleks riigikogu 2020. aasta lisaeelarvega luba pole andnud. 

Analüüs tõi välja, et kui riiklikult oluliste projektide laenumeetmega otsustatakse jätkata, tuleks panna paika konkreetsed kriteeriumid, mille alusel liigitatakse projekt riiklikult oluliseks või mitteoluliseks. Riigikontrolli hinnangul tuleb analüüsida, kas ja millistel tingimustel on põhjendatud riiklikult oluliste projektide laenumeetmega jätkamine. 

Samuti tasuks otsustada, kas riigi eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks tuleks edaspidi erakorraliste ettevõtete toetusmeetmete puhul keskenduda otselaenude asemel käendustele. 

Riigikontroll jälgib riiklikult oluliste projektide laenumeetme elluviimist ka edaspidi ning on alustanud täiendavat Kredexi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetmete analüüsi, et selgitada välja konkreetsete projektide toetamise asjaolud. 

Riigikontroll analüüsis riigi 2020. aasta lisaeelarvest ja 28. aprillil vastu võetud valitsuse üldmäärusest lähtudes seda, kuidas kujundati Kredexi erakorralised meetmed ettevõtete toetamiseks, mida riik nende elluviimisega soovib saavutada ja kuidas tulemusi jälgib.

Analüüsiti ka, kas riiklikult oluliste projektide laenumeetme menetlus- ja otsustusprotsess on nii Kredexi kui ka valitsuse tasandil selge, läbipaistev ning loob eeldused ettevõtete võrdseks kohtlemiseks.

Hinnati ka seda, kui palju ettevõtteid on Kredexi erakorralistest meetmetest tuge taotlenud, seda ka saanud ja kas see vastab meetmete väljatöötamisel riigi seatud ootustele. 

Riigikontroll analüüsis Kredexi kaudu ettevõtetele abi andmise aluseid ja protsessi, kuidas riiklikult oluliste projektide tarvis laenutaotlusi menetleti ning otsus tehti.

Kliendiuritused soodushind

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!