18.11.2020 Kolmapäev

Riigikontroll: kaitseotstarbe hangetes oli hinnakonkurents pärsitud

Eesti kaitsehangete läbiviimisel on rakendatud kitsendavaid tingimusi, mis on nõrgendanud hinnakonkurentsi, leidis riigikontroll oma kolmapäeval avaldatud auditiaruandes.

Riigikontroll tuvastas, et kaitseväele hangitud varustuse kasutamisel on mõnel juhul ilmnenud kvaliteediprobleemid.
Riigikontroll tuvastas, et kaitseväele hangitud varustuse kasutamisel on mõnel juhul ilmnenud kvaliteediprobleemid. Foto: pixabay

Ehkki kaitseväele hangitud varustus vastab üldjuhul üksuste ülesannetest tulenevatele vajadustele, ei ole enamikul juhtudel korraldatud või säilinud hankele eelnevat turu-uuringut ning see tähendab, et hankija ei tarvitse teada, kas ta saab parima hinna ja kvaliteedi suhtega varustuse. Käimasolevad muudatused kaitseotstarbelise varustuse hankimise korralduses loovad eelduse, et seniseid puudusi hangetes edaspidi ei esine, märkis riigikontroll. 

Auditis analüüsiti 17 kaitseotstarbelist hanget viiest valdkonnast. Analüüsitud hanked viidi läbi viie aasta jooksul, aastatel 2014–2018. Hanked puudutasid viit valdkonda, milleks olid isiku- ja lahinguvarustus, relvastus ja lahingumoon, side ja infotehnoloogia, sõidukid, vaatlus- ja mõõtmisvahendid. Analüüsitud hanked olid suuremahulised, maksumusega alates ühest miljonist eurost kuni 75 miljoni euroni ning otsese mõjuga Eesti sõjalisele kaitsevõimele. Auditi eesmärk oli hinnata hangete protsessi läbipaistvust ning seda, kuidas tagatakse, et hangete tulemusel saaks kaitsevägi vajaliku varustuse parima hinnaga. Auditis ei analüüsitud kaitseväe sõjalise koguvajaduse kujunemist ega hinnatud kaitseotstarbeliste hangete vastavust riigihangete seaduses sätestatud nõuetele.

Riigikontroll leidis, et kaitseväele hangitud varustus on üldjuhul vastanud üksuste ülesannetest tulenevale vajadusele. Hangitud varustuse vastavust ja kvaliteeti kontrollitakse varustuse kättesaamisel. Nende hangete puhul, kus hange on läbi viidud, kuid varustus pole veel tervikuna kaitseväes kasutusel, on kaitseväelased veendunud, et hangitud ja saabuv varustus täidab seatud ootusi ja võimaldab üksustel oma ülesandeid täita.

Siiski leidis riigikontroll, et hangete korraldamises on olnud mitmeid erineva ulatuse ja mõjuga puudusi. Peamisteks probleemideks oli, et turuülevaateid tehti hanke eel vähe või pole nende dokumentatsioon säilinud. Vähe põhjendatud ja piiravad tehnilised kirjeldused tõid tihtipeale kaasa selle, et pakkujate arv vähenes. Mitmel juhul hinnakonkurentsi polnudki.

Auditi tegemise ajaks 17 hanke puhul säilinud vaid kaks hankele eelnenud turu-uuringut, mistõttu polnud võimalik kõikide hangete puhul veenduda, kas ja kuidas on turu-uuringud läbi viidud ning millise kvaliteediga teavet uuring sisaldas. Turu-uuringud on aga oluliseks abimaterjaliks iga hanke ettevalmistamisel, sealhulgas riik-riigile tehingutes ehk erandhangetes, kus varustus hangitakse otse teiselt riigilt ilma avatud hanget korraldamata, mistõttu on eriti oluline teada, kas saadakse ikka parima hinna ja kvaliteediga varustus.  

Kaitseotstarbelise varustuse turul pakutavast piisava ülevaate puudumine võis olla ka põhjus, miks seati mitme hanke aluseks olnud tehnilises kirjelduses piiravaid tingimusi, mis olid nõrgalt põhjendatud ja vähendasid hangetes pakkujate arvu, viisid olukorrani, kus hinnakonkurentsi ei tekkinud.

Mõnel juhul olid kitsendavad tingimused põhjendatud, näiteks kui koostegevusvõime liitlastega või üksuste taktika nõuab kindlat varustust. Teistel vaadeldud juhtudel seati aga tehnilisi tingimusi, mis tähendasid konkreetse tootja varustuse hankimist, kuigi turul oli ka sobivaid alternatiive, mis võinuks anda rahalist säästu.

Riigikontrolli hinnangul piiras tehniline kirjeldus põhjendamatult pakkujate arvu. 17 hankest 10 juhul hinnakonkurentsi ei tekkinud.

Kaitseotstarbelistes hangetes on riigihangete seaduse järgi lubatud kasutada erandeid, kuid analüüsitud hangetes ei olnud erandite rakendamine riigikontrolli hinnangul alati selgelt põhjendatud. Sageli puudus sisuline põhjendus, miks konkreetset erandit oli vaja kasutada. Põhjendamisel täideti küll hankekorra nõudeid, kuid kasutatud argumentidega oleks sisuliselt võimalik põhjendada erandhanke kasuks otsustamist igas kaitseotstarbelises hankes.

Samuti ei ole kasutatud põhjendused alati praktikas paika pidanud. Mõnel juhul põhjendati väljakuulutamiseta hankemenetlust ning ühelt ettevõtjalt pakkumuse küsimist alternatiivide puudumisega turul või kaasnevate tehniliste probleemidega, kuigi alternatiive tegelikult leidus ning uue varustusega oleks kaasnenud vaid mõningane ümberõppe vajadus. Teatud aja tagant ümberõppimine ei ole Kaitseväe üksustele võõras ja seega pole see põhjendus piisav.

Kuigi Kaitsevägi on saanud oma ülesanneteks sobiva varustuse, siis riigikontroll leidis, et mõne läbiviidud hankega on hangitud kas ebapiisav kogus varustust või on sõlmitud lepingutega ostetud varustust palju rohkem, kui algselt hankega planeeriti. See võis tähendada, et hankima mindi sellist kogust varustust, mis ei võimalda kaitseväe üksustel oma ülesandeid täita sel viisil, nagu Kaitsevägi on operatiivselt ja taktikaliselt määranud. Teisalt võis see ka tähendada, et hanke eel määrati kindlaks kogus, millele küsiti pakkumusi, kuid hiljem on sõlmitud hankelepinguid palju suurema koguse ostmiseks. Selline tegutsemisviis ei ole läbipaistev ega pruugi tagada soodsaima pakkumuse edu.

Riigikontroll tuvastas, et kaitseväele hangitud varustuse kasutamisel on mõnel juhul ilmnenud kvaliteediprobleemid, mis on kaasa toonud kas varustuse kergemini purunemise ja remondivajaduse või suurema laskemoonakulu.

Ehkki kaitseotstarbelise varustuse elutsüklikulud võivad moodustada olulise osa kaitseväes arendatava võime kogukulust, siis seda, kas hangetes esitatud pakkumused on elutsüklikulude osas realistlikud, on hanke käigus raske kontrollida ja tagada, et tagantjärele hinnates on kokkulepitud elutsüklikulud paika pidanud. Elutsüklikulude suurus on olnud üheks hindamiskriteeriumiks alles viimastel aastatel ning sedagi mitte kõikides hangetes ja sama osatähtsusega.

Käesoleva auditi valimis olnud hangete puhul ei andnud audit ammendavat vastust, kuidas ikkagi tehakse hanke käigus kindlaks realistlike elutsüklikulude suurus ning kuidas tagatakse, et kulud jäävad kokkulepitu piiresse ega too kaasa lisakulusid. Hangetest nähtub, et otsuseid tehakse pigem soetusmaksumuse põhjal. Üheski analüüsitud hankes ei olnud elutsüklikulud otsuste tegemisel määravaks teguriks. Samuti ei ole elutsüklikulude suurust fikseeritud ega kuidagi käsitletud sellega seotud garantiisid hilisemates raam- või hankelepingutes.

Riigikontroll tahtis auditis tuvastada ka põhjusi, millest on olnud tingitud probleemid hangete korraldamisel. Osaliselt on põhjuseks olnud aastatel 2014–2019 valitsenud ebaselgus Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste hankealastes ülesannetes ja vastutuses. Samuti ei olnud sel perioodil asutustes kokku lepitud või praktikas rakendatud ega ühtlustatud töökorraldust, kuidas näiteks teha turuülevaateid, kuidas koostada tehnilisi kirjeldusi või kuidas kogu hanketegevust dokumenteerida.  

Jätkamaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse loomisega alustatud muudatusi, algatati 2018. aastal hankekorralduse reform, mis jõuab lõpule 2023. aastal. Reformiga on planeeritud, ellu viidud ja osalt ka rakendunud mitmed olulised muudatused. Kui kõik planeeritu realiseerub, siis on loodud eeldused, et tulevastes hangetes neid puudusi ei esine ning hankekorraldus on senisest läbipaistvam ja tõhusam. Riigikontrolli soovitustega, mis olid mõeldud käimasoleva reformi toetamiseks, on auditeeritavad lubanud arvestada.

Auditiaruandest "Suuremahuliste kaitseotstarbelise hangete kavandamine ja kulutõhusus" avalikustab riigikontroll kokkuvõtte, aruande terviktekst kui riigikaitselist teavet sisaldav materjal jääb asutusesiseseks kasutamiseks.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes