Tänavu aastal taastus pensioni teise samba sissemaksete skeem, mille järgi koguja panustab ise kaks protsenti oma brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti. Kompensatsioonisüsteem, millega riik lubas 2014.–2017. aastal kasvatada riigi panustatava osa kuuele protsendile, peaks käivituma juhul, kui Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvab viie protsendi võrra.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles BNS-ile, et ministeerium arvestab esmalt 2012. aasta nominaalset SKP kasvu.
"Kui see on väiksem kui viis protsenti, siis lükkuvad kõrgemad maksemäärad edasi," ütles Lillelaid. Kui viieprotsendilise majanduskasvu eesmärk täitub 2013. aastal, on Lillelaiu sõnul maksemäärad kõrgemad aastail 2015–2018. "Kui nelja aasta jooksul – see tähendab aastaks 2015 – nominaalkasv ei ületa viit protsenti, siis kõrgemaid maksemäärasid ei tulegi," ütles Lillelaid.
Rahandusministeeriumi mööudnusügisese prognoosi järgi on Eesti SKP reaalkasv tänavu kaks protsenti ja 2013. aastal 3,3 protsenti. Aastatel 2014–2015 võib ministeeriumi hinnangul oodata 3,5-protsendilist SKP reaalkasvu.
Audiitorettevõte Ernst & Young prognoosib Eestile möödunud nädalal avalikustatud prognoosi kohaselt tänavuseks kahe protsendi suurust SKP reaalkasvu. Aastatel 2012–2016 ulatub SKP reaalkasv keskmiselt nelja protsendini aastas. Ernst & Youngi prognoosi kommenteerinud rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et ettevõtte prognoos on optimistlik.
