Saastetasusid põlevkivisektorile valitsus ei langeta, ent külmutab need eelmise aasta tasemel. "Tähelepanu pööratakse rohkem ressursitasudele. Valitsus, täpsemalt keskkonnaminister on seda disainimas," ütles rahandusminister Sven Sester pressikonverentsil BNS-ile.
Vastuseks küsimusele, kas ressursitasusid plaanib valitsus langetada tulevasteks aastateks või teha eelmiste aastate eest laekunud tasudelt tagasimakseid, ütles Sester, et töösse läks viimane variant. "Me vaatame seda selles pildis, et mis hetkel juhtus olukord, kus brenti hinnad ja maailmaturuhinnad läksid langusesse," rääkis minister ja kinnitas, et tasusid langetatakse tagasiulatuvalt.
Eelmiste aastate eelarvepositsioone valitsuse otsus aga ei mõjuta, kuna kahel viimasel aastal on eelarvesse toimunud 244 miljoni euro võrra rohkem laekumisi kui planeeritud ning ka selle aasta esimese kahe kuu maksulaekumine viitab pigem positiivsele stsenaariumile, lisas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakanna juhataja Sven Kirsipuu.
Vastuseks BNS-i küsimusele, kas üks valitsuse otsuse põhjuseid oli kartus, et vastasel juhul minnakse vastu riigiabireeglitele, möönis rahandusminister, et see oli üks põhjuseid. "Võtsime erinevaid aspekte aluseks, muuhulgas ka riigiabireegleid, aga ka keskkonnamõju," ütles Sester.
Valitsus otsustas märtsi alguses, et põlevkivisektori probleemide lahendamiseks langevad hiljemalt juulist ajutiselt nii keskkonna- kui ressursitasud 0,275 eurole tonni kohta. Selle rahaline mõju sektorile on ligikaudu 40 miljonit eurot aastas. Alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.
Eesti suuremad põlevkivitootjad on avaldanud ettepanekule oma poolehoidu ja ootavad, et ressursitasude langetamine võimalikult kiiresti jõustuks.
Põlevkivisektoriga on otseselt seotud ligikaudu 7500 töökohta. Riik sai põlevkivisektorilt möödunud aastal ligikaudu 140 miljonit eurot tööjõumakse ning ressursi- ja saastetasusid.
