Ehkki selle peamine muudatus rakendub praktikas alles kolme aasta pärast, toob see rohkem valgust ravimifirmade ja tervishoiutöötajate vahelistesse suhetesse, kirjutab Äripäeva Meditsiiniuudised.
2016. aastal rakenduv muudatus näeb ette, et kõik lepingulised suhted arstide ja teiste tervishoiutöötajate ning ravimitootjate vahel, sealhulgas konsultatsiooniteenuste, loengute ja muud tasud, tuleb ravimifirmadel avalikustada. Esimest korda tuleb need andmed esitada seega 2015. aasta põhjal.
Ravimitootjate Liidu nõukogu esinaine ja ravimifirma Sanofi-aventis Estonia OÜ juht Piret Sell selgitas, et ravimitootjad avalikustavad need andmed konsolideeritud kujul iga ravimi kohta. Iga lepingu maksumust eraldi ei avaldata. "Kindlasti suurendab see ravimitootjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete läbipaistvust," sõnas Sell.
AstraZeneca Eesti OÜ juhi Mart Levo sõnul on tegu olulise muudatusega, mis aitab maha võtta ühiskonnas praegu olevaid pingeid. "Läbipaistvus ravimitootjate ja arstkonna vahelistes rahalistes suhetes vähendab kahtlemata levinud eksiarvamusi ning põhjendamatute eelduste võimalusi," lisas Levo.
Teine oluline muudatus, mis rakendub peatselt kõikides Euroopa riikides, on kingituste keeld. Ravimitootjate Liidu juhi Riho Tapferi sõnul on koodeksi järgi lubatud otseselt ravitööga seotud teabematerjalid ja õppevahendid, mida ravimitootja võib turunduse tarbeks tervishoiutöötajatele küll jagada, aga nende hind ei tohi ületada 6,4-eurost piirväärtust.
Pärit on see piirsumma ravimiseadusest kui kingituse ülempiir, koodeksis laieneb see aga muu hulgas ka teabematerjalidele ja muudele meditsiiniliselt kasutatavatele tarvikutele, mida võib tervishoiutöötajale anda.
Piret Sell lisas, et ehkki Eesti ravimiseaduses on sarnased reeglid olnud juba ammu, peitub väike erinevus peitub siiski tõlgenduses, mis täpselt on tööga seotud kingitus. "Seni on pastapliiatsid ja märkmepaberid olnud lubatud, aga uutes eetikareeglites on spetsiaalselt välja toodud, et ka neid ei või enam arstidele anda," selgitas ta.
Uuenenud eetikakoodeksis seatakse selge määratlus ka sellele, kus läheb mõistlik piir tervishoiutöötajate toitlustamisel. Riho Tapferi sõnul on Ravimitootjate Liit võtnud seisukoha, mis ootab detsembri algul siiski veel üldkogu kinnitust, et Eestis ei tohiks see söögile-joogile tehtav kulutus ületada 40 eurot inimese kohta.
Eetikakoodeksisse plaanitud täiendused lähevad liidu üldkogule kinnitamiseks 6. detsembril.
