24.11.2015 Teisipäev

Raport: Eestis on ettevõtlusaktiivsus viimastel aastatel langenud

Eestis on viimase kolme aasta jooksul kogu ettevõtlusaktiivsus vähenenud 20,7 protsendilt 15 protsendini, näitab Eesti Arengufondi koostatud globaalse ettevõtlusmonitooringu (GEM) Eesti raport.

Hirm läbikukkumise ees on Eesti puhul endiselt oluline ettevõtjaks hakkamist takistav tegur
Hirm läbikukkumise ees on Eesti puhul endiselt oluline ettevõtjaks hakkamist takistav tegur Foto: bandura.ru

Raporti kohaselt saab statistiliselt oluliseks muutuseks hinnata vähenemist potentsiaalses ettevõtlusaktiivsuses, mis on langenud 20,1%-lt 10,6%-ni, samuti langust tärkavas ettevõtlusaktiivsuses 9,5%-lt 6,3%-ni.

Eesti kogu ettevõtlusaktiivsus – 15% -, mis sisaldab nii varase faasi kui ka väljakujunenud ettevõtlust, oli 2014. aastal innovatsioonipõhise majandusega riikide keskmisel tasemel. Selle näitaja poolest ületab Eesti oluliselt näiteks Taani, Norra ja Sloveenia ettevõtlusaktiivsust, ent jääb madalamaks Leedu ja investeeringutepõhiselt majanduselt innovatsioonipõhisele majandusele siirduvate riikide ettevõtlusaktiivsusest.

Suurema osa Eesti ettevõtlusaktiivsusest hõlmab varase faasi ettevõtlusaktiivsus 9,4%-ga ja sealhulgas tärkav ettevõtlus 6,3%-ga, mis oma olemuselt väljendab ettevõtluse esimeses faasis reaalseid püüdeid ettevõttega alustada.

Osaliselt saab madalamat ettevõtlusaktiivsust põhjendada Eesti liikumisega innovatsioonipõhise majandusega riikide gruppi, keda iseloomustab väiksem varase faasi ettevõtlusaktiivsus. Teisalt võib olla muutus tingitud Eesti ja naaberriikide majanduskeskkondade ja ettevõtlust mõjutavate hoiakute muutumisest ning osaliselt ka ettevõtlike inimeste riigist lahkumisest.

Vähenenud on nii kuni kolm kuud tegutsenud kui ka uusettevõtjate ehk kuni 3,5 aasta vanuste ettevõtete arv. Üks olulisi mõjutegureid võib olla seejuures ka paranenud olukord tööjõuturul, mis pakub turvalist teenistust äraelamiseks võrreldes kriisiaastatega. Näiteks tõusis 2014. aastal keskmine reaalpalk 6% ja töötuse määr langes 7,4%-ni.

Kui varasematel aastatel on Eesti paistnud silma väga tugeva ettevõtluspotentsiaaliga – 22,9% potentsiaalseid ettevõtjaid aastal 2013 -, siis 2014. uuringuaasta tulemuste kohaselt plaanib vaid kümnendik vastanutest lähema kolme aasta jooksul kas üksinda või koos kaaslasega ettevõtte asutada. Hirm läbikukkumise ees on Eesti puhul endiselt oluline ettevõtjaks hakkamist takistav tegur.

Suurem osa ettevõtjatest, kes juba on oma tegevust alustanud, on seejuures keskendunud siseturu nõudluse teenindamisele. Veidi enam plaanivad varase faasi ettevõtjad panustada eksporti kui tööjõu kasvu.

Oma ettevõtlusalaste hoiakute poolest eristuvad selgelt grupid, kelle positiivsete hoiakute kujundamisele peaks eraldi tähelepanu pöörama: naised, teisest rahvusest elanikud, madalama haridustasemega elanikud, madalama sissetulekuga elanikud, vanemaealised, muu hulgas on neil ka suurem hirm läbi kukkuda.

Raport toob esile, et ettevõtlus tasub ära juba algfaasis: alustavate ettevõtjate leibkonna keskmine kuusissetulek on 1050 eurot ning mitte-ettevõtjate seas 900 eurot.

Eesti ettevõtjate tulutase on suhteliselt kõrge ka võrdluses teiste Euroopa riikidega. Näiteks 14% Eesti varase faasi ettevõtjatest kuulub sissetulekute poolest elanikkonna ülemisse tulukolmandikku ning meist on Euroopa Liidus eespool vaid Rumeenia ning Leedu ja Slovakkia.

GEM-i raporti tarbeks küsitleti Eestis kokku 2300 inimest ning 40 eksperti, teatas BNS.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255