29.03.2021 Esmaspäev

Rahapesu Andmebüroo: virtuaalvääringute teenuse pakkujate valdkonnas on riskid suurenemas

Rahapesu andmebüroo andmetel on virtuaalvääringute teenuse pakkujate arv Eestis jälle tõusteel. 26. märtsi seisuga oli Eestis 453 kehtivat virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba, see on 67 võrra rohkem kui aastavahetusel. Rahapesu andmebüroo (RAB) juhi kohusetäitja Marget Lundava hinnangul tähendab see, et valdkonnas on riskid kiirelt suurenemas.

Virtuaalvääringute valdkond on viimastel aastatel kasvanud väikesest nišisektorist suurte mahtudega globaalseks tegevusalaks.
Virtuaalvääringute valdkond on viimastel aastatel kasvanud väikesest nišisektorist suurte mahtudega globaalseks tegevusalaks. Foto: pixabay

2019. aastani oli virtuaalvääringute valdkonda reguleeriv seadusandlus Eestis leebe ja see soodustas tegevuslubade saamist ka nendel ettevõtetel, kelle seos Eestiga oli olematu või väga väike. 2020. aastal kehtima hakanud seadusmuudatused aitasid valdkonda mõnevõrra korrastada, eelmisel aastal võttis RAB tegevusload ära ligi 1000-l ettevõttel. Samas on käesoleval aastal hakanud taas hoogsalt kasvama uute virtuaalvääringu tegevuslubade taotluste arv, 26. märtsiks on rahapesu andmebüroole esitatud kokku 88 uut loataotlust.

Eestis 2020. aastal virtuaalvääringute pakkujatele kehtima hakanud karmistunud nõuded ei ole kahjuks osutunud piisavaks ja valdkonnas toimuv on jätkuvalt väga vähe läbipaistev. Oluline on kiiresti vähendada virtuaalvääringutega seotud keskkonna atraktiivsust kuritegevusele, sealhulgas rahapesule ja terrorismi rahastamisele,

rõhutas Marget Lundava.

Virtuaalvääringute valdkond on viimastel aastatel kasvanud väikesest nišisektorist suurte mahtudega globaalseks tegevusalaks. Oma täiendava taganttõuke sellele on andnud ka Covid19-pandeemia.

„Eestis registreeritud virtuaalvääringu teenuse pakkujad liigutavad aastas miljardeid eurosid, tõenäoliselt käesoleval aastal juba üle 10 miljardi euro. Seetõttu on oluline vaadata riigi poolt neid ettevõtteid sarnasemalt teiste finantsvaldkonnas tegutsevate ettevõtetega,“ selgitas Lundava.

Näiteks panganduse, maksevahendajate, valuutavahetuse ja fondihaldurite Eestis välja antud tegevuslubade arv on kümnetes, kuid virtuaalvääringute valdkonnas ligi 500. „On selge, et valdav osa virtuaalvääringu tegevusloaga ettevõtete tegevusest ei ole suunatud Eesti turule, kuna Eestis lihtsalt ei ole sellist turgu. Meie analüüs näitab, et suur osa uutest loataotlejatest on välismaalased, kelle side Eestiga on väike või olematu. Formaalselt täidavad nad korrektselt praeguseid seadusest tulenevaid nõudeid ning seetõttu ei ole meil alust tegevusloa andmisest keelduda, kuid Eesti riigi võimalused nende äritegevust edaspidi sisuliselt kontrollida on väga tagasihoidlikud,“ lisas Lundava.

2020. aasta suvel rahapesu andmebüroo poolt läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis registreeritud virtuaalvääringu teenuste pakkujatel kõige rohkem kliente USAs, järgnevad Venezuela, Venemaa, Vietnam, Indoneesia, Brasiilia, India ja Iraan. 2019. aasta esimesel poolaastal oli uuringu kohaselt virtuaalvääringu teenuste pakkujate vahendatud käive üle 1,2 miljardi euro, kasvades eelneva aastaga üle kahe korra.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255