„On oluline, et vähemalt osa vabanevatest reservidest läheks Eesti
majanduse elavdamiseks, eelistatult muidugi teadmistepõhiste töökohtade
loomiseks ning lisandväärtuse suurendamiseks,“ ütles Rõivas.
Lisaks
reservidest vabanevale rahale tähendab kohustusliku reservi määra
langemine 15%lt 2%le seda, et uute laenude väljastamine muutub oluliselt
soodsamaks. „Kui lisada siia veel Eesti majanduse usaldusväärsuse
kasvust tulenev raha odavnemine, on oodata märgatavat likviidsuse
paranemist,“ lisas Rõivas.
Komisjoni esimehe sõnul ei tähenda laenuvõimaluste paranemine samas seda, et kasvama peaks vastutustundetu laenamine.
Rõivas
juhtis ka tähelepanu, et kui euro tuleku kontekstis hirmutatakse
inimesi sageli võimaliku hinnatõusuga, siis üks olulisemaid hindasid –
raha hind – on tänu euro tulekule juba langenud ning langeb veelgi. Keskpanga poolt kehtestatav kohustuslik reservimäär langeb järk-järgult, seni kehtivalt 15%lt 2%le jõuab määr 1. jaanuariks.
Tänasel
Riigikogu rahanduskomisjoni istungil arutati kommertspankade
kohustusliku reservimäära langemist ning likviidsuse suurenemist.
