Kokku kasvas aastaga sektori müük 2,2 protsenti ning müük koduturule 2,6 protsenti. Seejuures püsivhindades arvestatud toodangu maht kasvas aastaga 1,8 protsenti ning seda peamiselt tänu tugevale esimesele poolaastale.

Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist. Peamisteks ekspordipartneriteks olid möödunud aastal Soome ja Rootsi, kuhu läks peaaegu kolmandik koguekspordist, kuid seejuures kogumaht vähenes mõlema riigi lõikes.

Suurem langus tabas Rootsi eksporti ning seetõttu tõusis sektori suurimaks sihtriigiks jälle Soome. Kiirelt kasvas müük Norrasse, kuhu müüdi aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra rohkem ehk ligi 135 miljoni euro eest. Teiseks tugevaks kasvuturuks oli Läti, kuhu müüdi 28 miljoni euro eest toodangut, mida oli 36 protsenti rohkem kui aasta varem.

Samas peatus toormehindade kallinemine ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) vahelao hinnastatistika järgi langesid mullu puiduhinnad 7,1 protsenti, paberipuidu hinnad langesid 17-18 protsenti. Kiireima hinnakasvuga oli kasepalk, mis kallines aastaga ligi üheksa protsenti.

Üheks hinnalanguse põhjuseks oli kütteks kasutatava puiduhinna langus nõudluse vähenemise tõttu Narva jaamades, kuna seal kasutati osaliselt ära ka paberipuiduks sobiv puit, seisis kokkuvõttes.

Palgad kasvasid sektoris mullu Eesti keskmisest mõnevõrra enam ehk seitse protsenti, hõive kasvas samal ajal neli protsenti. Töökoormus kasvas 4,6 protsenti.

Peale kriisi kiiret kasvu näidanud investeeringud kukkusid möödunud aastal ligi veerandi võrra. Kuigi maad osteti kaks korda suurema summa eest kui aasta varem, toimus ülejäänud investeerimisliikide osas tagasiminek.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid tänavu kevadel veidi negatiivsemad võrreldes aasta varasemaga. Suhteliselt tugevaks hinnati müüki viimastel kuudel, kuid nõrkus tuli tellimustest. Ligi viiendik küsitletud ettevõtetest plaanis ka töötajate arvu vähendamist järgnevatel kuudel.

Enim töötajaid on hõivatud puidust uksi ja aknaid tootvas Jeld-Wen Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem.

Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS-i Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS. Puitlaastplaati toodab Repo Vabrikud AS ja puitkiudplaati Skano Group AS.