Kogu praeguses ja kiiresti halvemaks muutunud olukorras tuleb valitsuse poolt ka täiendav kriisileevenduspakett, et aidata majandusel kriisis vastu pidada ja toetada tervishoiusüsteemi. Leevenduspakett puudutab nii tervishoidu, ettevõtlust kui ka kultuuri ja haridust – kriisis kõige enam kannatavaid sektoreid,
kirjutas Pentus-Rosimannus sotsiaalmeedias.
"Kõige põletavamad ja kiiremad vajadused on võimalik katta valitsuse reservfondist, aga praeguseks on selge, et käivitame rahandusministeeriumis ka lisaeelarve stsenaariumi," lisas ta.
Minister märkis, et detailid saavad paika hiljemalt märtsi lõpuks, ent juba praegu on selge, et valitsuse ette viidavas ettepanekus saab olema rõhk töökohtade ja tervishoiusüsteemi töövõime säilitamisel.
Ettepanek sisaldab muu hulgas palgatoetuse maksmist mai alguseni, seejuures rahastataks aprilli toetusi lisaeelarvest.
Samuti sisaldab ettepanek tuge meditsiinisüsteemile; kultuuri-, erahuvihariduse-, spordi ja FIE-de toetuspaketi pikendamist mai alguseni; haiguspäevade teisest päevast hüvitamise pikendamist aasta lõpuni ja tuge vaktsineerimisvõimekuse tõstmisele.
Lisaks on plaanis koos tööandjatega disainida toetusmeede piirangutest kõige enam pihta saavatele ettevõtlussektoritele ning kaasata IT-sektor kriisiga seotud arenduste kiiremaks rakendamiseks.
"Lisaeelarve lõplikust mahust saame rääkida märtsi teises pooles. See saab lähtuma põhimõttest, et ka kriisiraha tuleb kasutada vastutustundlikult, aga tugi riigi kriisist välja juhtimiseks lisaeelarve näol tuleb," ütles Pentus-Rosimannus ja lisas, et sisepoliitiliste vaidluste vältimiseks ja aruteludes tempo hoidmiseks sisaldab lisaeelarve ainult kriisileevendusega seotud kulusid.
