"Selge on, et kokkulepped saavad toimuda kahepoolselt ja seda, et Suurbritannial tekivad EL-ist lahkudes Euroopa suhtes suuremad õigused kui Euroopal Suurbritannia suhtes, ma küll väga tõenäoliseks ei pea," ütles Rõivas ajakirjanikele.
Peaministri sõnul on Eesti huvi, et Suurbritannia ei jääks Eesti jaoks kaugeks ja brittide suhe Euroopaga oleks nii lähedane kui võimalik. "Eks aeg näitab, kuidas selleni jõutakse," ütles Rõivas, tõdedes, et praegu on veel brittide poolel väga palju määramatust ja peataolekut. "Usun, et Euroopa huvides on liikuda edasi ühtsena. Kriisiolukorras on kõige tähtsam, et Euroopa taas kord tõestaks, et suudetakse kriisidega toime tulla ja ühtsed olla," ütles Rõivas.
Brittide EL-ist lahkumise ajast kõneldes märkis Rõivas, et kellelegi pole vaja, et teadmatus kestaks kaua. Samas pole peaministri sõnul Eestil ega EL-il õiguslikku mehhanismi, kuidas survestada Suurbritanniat oma otsuseid kiiremini tegema.
Rõivase sõnul on Suurbritannia peaminister öelnud, et tema hinnangul peaks brittide EL-ist lahkumise otsuse tegema järgmine valitsus ehk siis see toimuks oktoobris. "Euroopa huvi on ära oodata Suurbritannia järgmised sõnumid ja siis, ilma liigse viivituseta, aga ka pöörase ajalise surveta teha mõistlikke otsuseid," lisas ta.
Arvata on, et Suurbritannia EL-ist lahkumisprotsess ei toimu kindlasti lähikuudel, vaid tegemist on väga tõsise läbirääkimisprotsessiga.
Rõivas märkis, et EL on 28 riigi ühendus, mille liikmed ise otsustavad, milliseid valikuid nad teevad. Mõnikord pole need populaarsed, aga kui rahvale selgitada, miks neid tehakse, on võimalik rahva toetus EL-ile säilitada. "Eestlaste toetus EL-ile on märk sellest, et oleme võtnud vaevaks selgitada rahvale, miks me mingeid otsuseid teeme," lisas ta.
