"Ehk siis, kui kuine kaupade eksport kukub alla 800 miljoni eur kuus,"
selgitas ta. Septembri tegelik kaupade eksport ulatus 1,09 miljardi
euroni.
"Eesti majandus on Euroopas toimuvale avatud eelkõige ekspordi kaudu.
Nõudluse vähenemine Lääne-Euroopas mõjutab eksportööre töötlevas
tööstuses," ütles Simson teisipäeval Pärnus kaubandus-tööstuskoja ja
Swedbanki konverentsil Pärnumaa ettevõtete ja avaliku sektori juhtidele.
Kuni Eesti tööhõive töötlevas tööstuses püsib üle 110.000 töötaja, pole
Simsoni hinnangul põhjust uskuda, et siseturu nõudlus peaks langema.
Kolmandas kvartalis oli tööstuses hõivatud 122.000 inimest, vahendas
Swedbank.
Simsoni hinnangul mõjuvad madalad nafta- ja metallihinnad ning
intressimäärad Eesti majandusele pigem hästi. Suurimad
makromajanduslikud riskid Eesti jaoks on Simsoni hinnangul
kestvuskaupade tarbimise vähenemine ning põllumajandustoodete ja puidu
hindade langus
Kuigi Ameerika Ühendriikide aktsiaturg on juuli lõpuga võrreldes
langenud ligi 10% võrra ja Lääne-Euroopa aktsiaturud 15% võrreldes juuli lõpu seisuga, on turgude languse mõju USA ja
Lõuna-Euroopa reaalmajandusele ebaselge, märkis Simson. Pole selge, kas
mõni oluline osapool võib jätta oma võetud võlakohustused täitmata.
Seoses lahenduse otsimisega Euroopa võlakriisile ning rahutuste ja
sõdadega mitmel pool, on aastate 2011–2012 väljavaadetele palju suurem
mõju poliitikal kui puhtalt majanduslikel faktoritel, selgitas Simson.
Samuti on oluline jälgida keskpankade tegevust, kuna see mõjutab raha
väärtuse edasisi arenguid.
Simsoni hinnangul võib tulla ka uus deflatsioonilaine. "Inflatsioon ja
intressimäärad ei pruugi käia koos," ütles Simson. Kõige hullem
võimalus, mis ees võib seista, oleks Simsoni hinnangul nõrgast
majandusest tingitud sisuline deflatsioon koos kõrgete
intressimääradega.
Eesti makromajandus on Simsoni hinnangul suhteliselt hästi tasakaalus,
kuna võlakoormus on madal. Deflatsiooni ja kõrgete intressimäärade eest
on Eesti hästi kaitstud, märkis Simson.
BNS
