Ilissoni sõnul on seoses nii üldise majanduskasvu kui ka eurole üleminekuga kaardimaksete osatähtsus Eestis kasvutrendis. "Veebruaris oli Swedbanki deebetkaartide maksete hulk 22% suurem kui eelmise aasta samal ajal," ütles Ilisson.
Kaardimaksetes kehtib Ilissoni sõnul mastaabiefekt – mida rohkem makseid, seda soodsam on ka hind. "Mahtude kasvades alanevad kulud tehingu kohta ja see toob kaasa ka võimaluse alandada pankadevahelisi vahendustasusid, mis omakorda võimaldavad alandada ka kaupmeeste tasusid," ütles Ilisson.
Pangaliidu statistika kohaselt on pankade kaardimaksetasud Eestis alanenud viimase viie aasta jooksul enam kui 30%. Eestis moodustasid mullu kaardimaksed kõikidest maksetest 47%, Soomes ja Rootsis aga ligi 70%.
"Samas tuleb arvestada, et hästi toimiva kaardimakse süsteemi igapäevane ülalhoid on kulukas," ütles Ilisson. "See peab katma näiteks tasud süsteemide hooldajatele, arendustegevused, kaardimaksete turvalisuse tagamise kulud, vahendustasud, kontorite ja kõnekeskuse kaudu kaarditerminalide toe pakkumise."
Kaupmeeste liit teatas möödunud nädalal, et pankade kehtestatud kaardimaksete teenustasud pole piisavalt põhjendatud ja neid tuleks alandada. Merilai sõnul on Eestis kaardimaksete teenustasud keskmiselt 1–1,5%, Amexi kaardil veelgi kõrgemad. Viimastel aastatel on kaardimaksete osakaal liidu väitel tõusnud üle 50% jaemüügist ja Merilai sõnul oleks ootuspärane, et mida rohkem kaardimakseid kasutatakse, seda odavamaks teenustasud ka muutuksid.
BNS
