Kasvude kiirenemise taga oli osaliselt ka 2009. aasta oktoobrikuu madalam võrdlusbaas kui sama aasta septembris. Ekspordi- ja impordihindade jätkuva tõusu tõttu suurenes eksport püsivhindades aastaga 35% ja import 25% võrra. Samas selle aasta septembriga võrreldes ekspordi ja impordi mahud oluliselt ei muutunud.
Kaubavahetuse bilansi puudujääk jäi oktoobris endiselt madalale tasemele, ulatudes sarnaselt eelneva kuuga 0,2 miljardi kroonini. Kuigi mullu oktoobris oli defitsiit juba küllaltki väike, kahanes selle aasta defitsiit veel üle nelja korra.
Oktoobris olid jätkuvalt kiireima aastakasvuga masinad ja seadmed (ligi 2 korda). Kasvu vedasid endiselt mobiilsideseadmed, samas võrdlusbaas eelneva aasta sama perioodiga praktiliselt puudub, sest 2010. aastal hakati Eestis kokku panema uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Ka mitmete teiste elektroonika- ja elektriseadmete ekspordi-turud on taastumas, jõudsalt on kasvanud aastaga näiteks isoleeritud elektrijuhtmete, elektrijaotusseadmete ja staatiliste muundurite eksport. Mineraalseid kütuseid müüdi välisturgudele ligi 2/3 rohkem kui aasta tagasi ning enam kui kolmandiku suurenes puidu ja puittoodete väljavedu. Enamiku teiste kaubagruppide eksport kasvas samuti jõudsalt.
Suurenev ekspordinõudlus viib kiirele kasvule ka impordi, sest Eesti
väiksuse tõttu tuleb suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke
materjale ja pooltooteid sisse tuua. Masinate ja seadmete import kasvas
aastaga sarnaselt ekspordile ligi 2 korda. Võrdselt 1,8 korda suurenes
metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu. Ka
siseturu nõudlus on tasapisi taastumas.
Novembris jätkub prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kiire
aastakasv, samas eelmise aasta võrdlusbaas on juba kõrgem kui oli
eelneval kuul. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris küsitletud
tööstusettevõtetest viiendik ootas tavapärasest suuremaid
eksporttellimusi (oktoobris 25%) ja 57% teatas tellimuste jäämisest
tavalisele tasemele. Nende ettevõtete arv, kes prognoosis
eksporttellimuste jäämist alla tavalise taseme, tõusis aga 23%-le
(oktoobris 18%). Kui Eestis majandususaldusindeks novembris veidi
langes, siis meie olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Läti
ja Leedu majandususaldusindeks tõusis. See annab kindlust, et tugev
nõudlus Eesti kaupade järele lähiturgudel püsib.
Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium
