2010. aasta alguse mõõdukale tööstustoodangu kasvule järgnes kiire tõus
kevadel, suvel tootsid ettevõtted juba üle 20% ning septembris veidi üle
30% rohkem toodangut kui 2009. aasta vastaval kuul. Oktoobri kasv oli
selle aasta suurim. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt
välisnõudlus.
Töötleva tööstuse toodang suurenes oktoobris 2009. aasta oktoobriga
võrreldes ligi 40%. Oluliselt ehk 54% suurenes töötleva tööstuse
toodangu müük ekspordiks. Välisturule müüdi üle kahe kolmandiku kogu
töötleva tööstuse toodangust. Nõudlus kodumaisel turul oli tunduvalt
nõrgem — siseturule müüdi oktoobris 13% rohkem toodangut kui aasta
tagasi samal ajal.
Oktoobris ületas toodang eelmise aasta mahu enamikus tööstusharudes.
Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutasid kõige rohkem suurema
osatähtsusega tööstusharud — elektroonikaseadmete tootmine, kus toodang
suurenes rohkem kui neli korda ning puidutöötlemine, kus toodang kasvas
veerandi. Väiksema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang
märgatavalt mootorsõidukite ning masinate ja seadmete tootmises,
peamiselt ekspordi suurenemise tõttu. Toodangu kiire kasvu põhjustaja
oli osaliselt ka eelmise aasta madal võrdlusbaas, mille mõju jätkub
2010. aasta lõpuni. Vaatamata kõrgetele kasvunumbritele on töötleva
tööstuse toodang kümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta
tasemele.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2010. aasta oktoobris 5%
rohkem toodangut kui septembris, töötlevas tööstuses suurenes toodang
kuuga 6%.
Oktoobris toodeti 65% rohkem elektrit ja 7% vähem soojust kui 2009.
aasta oktoobris. Energiatoodang suurenes peamiselt tootmise elavnemisest
tingitud suurema energianõudluse ning elektri ekspordi kasvu koosmõjul.
Töötleva tööstuse toodangu mahuindeks ja selle trenda, jaanuar 2000 – oktoober 2010 (2005 = 100)
a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.
Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, oktoober 2010 (protsenti)
| Tegevusala | muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetelb |
muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga |
|
|---|---|---|---|
| korrigeerimata andmetel |
tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetelc |
||
| KOKKU | 4,8 | 33,8 | 37,4 |
| Energeetika | 1,9 | 32,1 | 32,1 |
| Mäetööstus | 2,3 | 6,5 | 8,2 |
| Töötlev tööstus | 5,8 | 35,5 | 39,5 |
| toiduainete tootmine | 0,1 | 1,6 | 3,3 |
| puidutöötlemine ja puittoodete tootmine | 3,5 | 25,0 | 28,1 |
| metalltoodete tootmine | 15,3 | 10,4 | 14,4 |
| arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine | 6,7 | 312,0 | 324,8 |
| elektriseadmete tootmine | 2,0 | 27,4 | 32,1 |
| kemikaalide ja keemiatoodete tootmine | 10,9 | 27,2 | 31,0 |
| mootorsõidukite tootmine | 13,3 | 152,2 | 160,3 |
| kummi- ja plasttoodete tootmine | 6,7 | 13,0 | 17,6 |
| ehitusmaterjali tootmine | 1,8 | 8,4 | 11,0 |
b Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.
c Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.
Statistikaamet
