Suurimaks rikkumiseks oli hindade erinevus kassas ja saalis - 35% (30
korral), millele järgnesid hindade vale ümardamine - 33% (28) ning
eurohinna osaline puudumine – 11% (9). Lisaks avastati juhuseid, kus
kassatšekil on toote hind kroonides, kuid hinna järgi on märgitud EUR ja
vastupidi. Esines ka juhtumeid, kus lõpparve oli ümardatud 10 eurosendi
täpsuseni
Rikkumiste korral juhiti ettevõtjate tähelepanu puuduste likvideerimiseks ning teavitati neid järelkontrollist.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste: „Olime valmistunud
varuga. Tegelikkuses kulgesid möödunud kaks nädalat oodatust
rahulikumalt. Enim pöördumisi laekus just ettevõtjatelt. Tarbijatelt
tuli pöördumisi pea kolmandiku võrra vähem, mis kinnitas varasemat
uuringut, kus leiti, et inimesed on eurole üleminekust hästi
informeeritud.“
Tarbijakaitseameti infotelefonidele 1330 ja 6 201 707 helistati
paralleelkäibe perioodil kokku 341 korda euro tulekuga seonduvalt.
Suurema osa neist moodustasid kõned, mille puhul tuli ettevõtjaid
nõustada hindade avaldamise küsimuses – kui kaua peavad hinnad olema
kahes vääringus, milliselt neid avaldada ning kuidas paralleelkäibe
perioodi ajal toimub arveldamine. Infotelefonile laekunud tarbijate
signaale kontrollis amet jooksvalt.
Kirjalikke järelepäringuid esitati paralleelkäibe perioodil 152, enamik
neist olid samuti ettevõtjate pöördumised täiendava informatsiooni ja
nõu saamiseks. Tarbijad on saatnud ka mitmeid vihjeid hinnatõusude
kohta. Enamasti arvatakse ekslikult, et Ausa Hinnastamise Leppe lubadus
„euro hinda ei tõsta“ kehtib kõikidele kauplejatele.
Enim pöördumisi on olnud hinnatõusu osas nende ettevõtete kohta, kes
eelmainitud leppega liitunud ei ole. Samuti on küsitud tagatisraha
väärtuse muutumise ning kütuse hinna kajastamise kohta. Viimati mainitu
puhul on tarbijad olnud segaduses sellest, et kütusehindu näidatakse 3
kohta pärast koma, mis ei ole aga keelatud. Lisaks on esitatud
pöördumisi, kus väideti, et kauplused ei võtnud paralleelkäibe perioodi
ajal enam kroone vastu.
Paralleelkäibe perioodi (01.01 – 14.01) jooksul on Ausa Hinnastamise
Kokkuleppe rikkumise kahtlusega pöördutud Tarbijakaitseameti poole 10
korral. Tuginedes nii tarbijate pöördumistele kui ka meedias kajastatud
hinnatõusu vihjetele on Tarbijakaitseamet saatnud välja 7 selgitusnõuet
ettevõtetele, kes on leppega liitunud:
Käesolevaks hetkeks ootame ettevõtjatelt selgitusi, et hinnata, kas
tegemist on leppe rikkumisega või mitte. Koos selgitusnõudega kohustati
ettevõtjaid tarbijakaitseametile esitama ka kauba saatelehtede koopiaid,
millega nad hinnatõusu põhjendavad.
Tarbijakaitseamet
