Töötleva tööstuse tootmismaht kasvas mullu Eestis võrreldes 2010. aastaga ligi veerandi võrra, ettevõtete müügitulu maht  kasvas tänu  edukale müügile välisriikides 30 protsenti.

Siseturul oli töötlevas tööstuses areng tagasihoidlikum, kuid müügitulu kasv ulatus siseriiklikult siiski 14 protsendini, selgub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi uuringust.

Kõige kiiremini kasvas  tootmismaht teist aastat järjest elektroonikatööstuses – ligi kaks korda. Poole võrra suurenes masinate ja seadmete ning nahktoodete tootmine. Eelneva aasta tasemele jäi mõnevõrra alla vaid jookide tootmine.

Kiire tootmismahtude suurenemine töötlevas tööstuses tõi 2011. aastal kaasa täiendavaid töökohti ning aastaga kasvas tööga hõivatud isikute arv töötlevas tööstuses kolm protsenti. Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks, iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas.

Enam kui pooltes tööstusharudes võeti tööle uusi inimesi, suuremate töökohtade loojatena võib välja tuua metallitööstuse, puidutööstuse ja elektroonikatööstuse. Jätkuvalt vähendati töökohti aga näiteks pagaritoodete tootmises, masinatööstuses, kummi- ja plasttoodete tootmises.

Eesti töötleva tööstuse moodustavad ligikaudu 5500 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremad tootjad on näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, autoohutussüsteemide valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Ettevõtjate hinnangud 2011. aastale olid suhteliselt positiivsed. Eesti Konjunktuurinstituudi küsitluse kohaselt oli nõudlust toodangu järele rohkem kui aasta varem, samuti paranes ettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui välisturul.

Aasta lõpus ettevõtete kindlustunne langes, väljendudes eelkõige tulevikuväljavaadete halvenemises. Samas 2012. aasta alguses olukord mõnevõrra paranes, kuid peaaegu kõigis uuritud valdkondades olid ettevõtjate hinnangud tagasihoidlikumad kui 2011. aasta alguses. Seega jäävad tööstuse kasvunumbrid möödunud aastaga võrreldes väiksemaks, mõnes harus võib tootmismaht ka väheneda. Väiksem nõudlus tekitab vähem hinnasurveid ning tootjahinnad ei tõuse enam nii kiiresti. Sõltuvus välisturgudest tähendab, et majandusraskused teistes riikides avaldavad mõju ka Eesti ettevõtetele.

Täpsemalt on võimalik töötleva tööstuse 2011. aasta ülevaatega tutvuda siin.

Järgneva kahe kuu jooksul avaldab MKM 2011. aasta majandusülevaated kõikide sektorite kaupa.