- Kas Sinu strateegia tagav Sulle turu keskmisest kiirema kasvu? Kõik ettevõtted tegutsevad turul, mille osalisteks on kliendid, konkurendid, tarnijad, asenduskaubad ja potentsiaalsed uued tulijad, kõik otsivad oma kohta, oma eelist. Kui hakatakse üksteiselt õppima ja nn parimaid praktikaid juurutama, siis saab „parim“ kiirelt „keskmiseks“. Hea strateegia aitab eristuda, mida sarnaseks muutuda
- Kas Sinu strateegia põhineb tõelisel eelisel? Tunne oma konkurentsieeliseid ja oled vastanud küsimusele, miks Sa raha teenid. Tõeline eelis saab tuleneda kahest allikast – eriline positsioneerimine või eriline oskus.
- Kas Sinu strateegia aitab Sul trende ennetada? Kõik muutub, see on fakt. Sellest hoolimata kiputakse minevikukogemust tulevikku projitseerima. Mingi uuendus, seaduse muudatus, nõudluse muutus, või näiteks tehnoloogia saavutus võivad pöörata kõik pea peale. Samas ei toimu muudatus üle öö – trendid on pikaajalised ja neid on võimalik märgata enne kui nendega raha hakatakse teenima. Ikka reageerivad enamus liiga aeglaselt.
- Kas Sinu strateegia põhineb unikaalsel teadmisel? Tänapäeval on info kõigile kättesaadav, mis tähendab, et selle analüüsimine annab harva olulise eelise – sama info on ka konkurentidel olemas.
- Ega Sinu strateegia ei ole eelarvamustega reostatud? Ei ole üldse keeruline uskuda, et Sul on võidustrateegia samal ajal kui Sul seda ei ole. Mõnikord tuleneb see muutustest, mis on väljaspool Sinu haardeulatust, aga mõnikord sassis mõtlemisest. Käitumusliku majanduse (behavioral economists) asjatundjad on tuvastanud mitmeid meie aju toimimise viise, mis on meile igapäevases elus abiks, aga mis segavad objektiivset otsustamist, näiteks liigne optimism, ankurdamine, enamusega kaasa minemine jmt.
juhtimine.ee
