Vastust sellele küsimusele pakub tootmisettevõtete teenindamisega tegelev rahvusvaheline konsultatsioonifirma Deloitte Touche Tohmatsu Limited’s (DTTL) avaldatud uuring.
Küsitlus, mis hõlmas 4760 inimest seitsmest Euroopa riigist¹, korraldati kohe pärast Genfis peetud 81. rahvusvahelist autonäitust, kus mitmed tootjad esitasid hulga keskkonnaohutute tehnoloogiate arendusi.
Uuringu tulemuste kohaselt liigitab kõigest 16% Euroopa tarbijatest ennast nende inimeste hulka, kes “tõenäoliselt esimesena ostavad/üürivad elektriautot”, samas 53% küsitletutest avaldas arvamust, et nad “tõenäoliselt kaaluvad elektriauto soetamise/rentimise võimalust” ning 31% vastanutest märkis, et “on vähetõenäoline, et nad kaaluvad elektriauto soetamise/rentimise võimalust”.
Uuring näitas, et elektriautodele üleminek sõltub kütusehindade muutusest. 63% küsitletud Euroopa tarbijatest märkis, et nad “pigem kaaluvad seda võimalust”, kui kütusehind kerkib 2 eurole liitri eest. Samas kui kütusesäästlikkus sisepõlemismootoriga sõidukitel tõuseb rohkem kui 3 liitrile 100 km kohta, nõrgeneb soov osta elektriautot. “Selleks, et tagada massiline üleminek elektriautodele, tuleb tootjatel lahendada keeruline ülesanne, nimelt peavad nad tegema nii, et elektriauto hind vastaks tarbijate ootustele ning ühtlasi saaksid nad ise ka võimalikult suurt kasumit,” sõnab Deloitte Saksamaa üksuse autotööstuse sektori teenindava grupi juht Martin Hölz. “Üldiselt ei ole Euroopa tarbija nõus toote eest rohkem maksma. See tähendab, et valitsuse programmid maksukoormuse vähendamiseks ning soodustuste võimaldamine² mängivad endiselt suurt rolli elektriauto ostmise otsuse tegemisel”.
Enamik vastanutest (57%), kes teatasid, et tõenäoliselt kaaluvad nad elektriauto soetamise võimalust, loodavad, et elektriauto läheb maksma sama palju kui tavaline auto või isegi vähem, kusjuures ligi veerand vastanutest selles grupis (24%) olid nõus maksma hinnalisa üle 1500 krooni. Lisaks usub enamik tarbijaid selles grupis (58%), et arvestades riiklikke soodustusi, jääb elektriauto hind 15 000 euro piiridesse.
Praegu moodustavad hübriid- ja elektriautod väikese osa teedel liikuvate autode koguarvust. Põhjus peitub selles, et aastakümnete jooksul ehitatud tanklakette pole võimalik lähiaastatel ümber kujundada.
Üleminek keskkonnasõbralikele autodele sõltub olulisel määral riigi poliitikast, mis avaldab tugevat mõju automootorite valmistajate tehnoloogiaportfellide moodustamisele, märgitakse DTTL-i uuringus. Vajalike poliitiliste meetmete rakendamise ajendiks võib olla mitu tegurit, sealhulgas sõiduautode süsinikdioksiidi heitmete vähendamise nõuete karmistamine ja imporditavatest energiaallikatest sõltuvuse vähendamine.
¹Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Türgi ja Suurbritannia
²Euroopa Autotootjate Assotsiatsioon (ACEA) “Electric Vehicles: Turning buzz into reality”. http://www.acea.be/index.php/news/news_detail/electric_vehicles_turning_buzz_into_reality/
