10.05.2012 Neljapäev

Märtsis eksporditi kaupu veidi vähem kui mullu

Alates selle aasta jaanuarist on nii eksport kui ka import igal kuul eelneva kuuga võrreldes kasvanud.

Ekspordi mõningane langus eelmise aasta märtsiga võrreldes oli tingitud ka aastatagusest väga kõrgest võrdlusbaasist. Kuises arvestuses ehk selle aasta veebruariga võrreldes, kasvas märtsis eksport 9% ja import 8%.

Märtsis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 130 miljonit eurot ning võrreldes 2011. aasta märtsiga see mõnevõrra suurenes.

Eestist eksporditi märtsis enim masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid (sh bensiin, põlevkiviõli ja elektrienergia) (17%) ning metalle ja metalltooteid (9%). Ekspordi väikest kahanemist võrreldes eelmise aasta märtsiga mõjutas kõige rohkem masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (langus vastavalt 10% ja 15%). Metallide ja metalltoodete ning keemiatööstuse tooraine ja toodete väljavedu aga suurenes (kasv vastavalt 18% ja 23%).

Märtsis imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (27% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (19%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (9%). Koguimpordi mõningast suurenemist mõjutas kõige rohkem transpordivahendite (kasv 31%) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine (kasv 18%). Oluliselt vähenes mineraalsete toodete sissevedu (langus 11%).

Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (17% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14%) ja Venemaa (10%). Enim mõjutas koguekspordi vähenemist võrreldes 2011. aasta märtsiga väljaveo vähenemine Ameerika Ühendriikidesse ja Soome (langus vastavalt 62% ja 6%). Eksport Venemaale suurenes 17%. Rootsi eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid ja kütuseid, Soome elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid (sh mööbel) ning Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid ning värvaineid.

Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (15% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (10%) ning Rootsist (9%). Võrreldes eelmise aasta märtsiga suurenes kõige rohkem sissevedu Soomest ja Valgevenest (kasv vastavalt 38% ja 4,4 korda). Import Venemaalt aga vähenes 30% — peamiselt kütuste sisseveo vähenemise tõttu. Soomest imporditi Eestisse kõige rohkem kütuseid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid ning Rootsist elektriseadmeid.

Tänavu esimeses kvartalis suurenes eksport 9% ning import 12% võrreldes 2011. aasta sama perioodiga. Ekspordi suurenemist mõjutas enim metalli ja metalltoodete väljaveo suurenemine (kasv 26%), impordi suurenemist aga nii tööstusliku sisseseade kui ka keemiatööstuse tooraine ja toodete sisseveo suurenemine.

Eesti kaubavahetus, jaanuar–märts, 2011–2012

KuuEksport, mln eurotmuutus,
%
Import, mln eurotmuutus,
%
Bilanss, mln eurot
201120122011201220112012
Jaanuar 818,9 940,6 15 898,1 1 005,8 12 -79,2 -65,2
Veebruar 838,6 974,9 16 889,5 1 112,3 25 -50,9 -137,4
Märts 1 078,8 1 065,4 -1 1 170,2 1 195,8 2 -91,4 -130,4
I kvartal kokku 2 736,3 2 980,9 9 2 957,8 3 313,9 12 -221,5 -333,0

Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, märts 2012

Sihtriik,
riikide ühendus
Eksport,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta
sama kuuga, %
Saatjariik,
riikide ühendus
Import,
mln eurot
Osatähtsus,
%
Muutus eelmise
aasta
sama kuuga, %
Kokku 1 065,4 100 -1 Kokku 1 195,8 100 2
EL27 707,4 66 3 EL27 924,7 77 4
EA17 301,4 28 -2 EA17 438,1 37 19
SRÜ 145,0 14 19 SRÜ 173,7 15 12
1.Rootsi 182,8 17 3 1.Soome 179,8 15 38
2.Soome 151,8 14 -6 2.Saksamaa 119,0 10 1
3.Venemaa 111,7 10 17 3.Rootsi 113,1 9 -11
4.Läti 80,7 8 15 4.Läti 105,0 9 -14
5.Leedu 56,5 5 24 5.Leedu 97,2 8 -10
6.USA 46,9 4 -62 6.Venemaa 92,5 8 -30
7.Saksamaa 46,2 4 3 7.Poola 72,0 6 -16
8.Holland 36,4 3 31 8.Suurbritannia 46,6 4 25
9.Norra 34,3 3 23 9.Valgevene 39,2 3 -
10.Taani 24,8 2 -1 10.Holland 29,8 2 -16

Eksport ja import kaubajaotiste järgi, märts 2012

Kaubajaotis kombineeritud
nomenklatuuri (KN) järgi
EksportImportBilanss,
mln eurot
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
mln
eurot
osatähtsus,
%
muutus eelmise aasta
sama kuuga, %
KOKKU 1 065,4 100 -1 1 195,8 100 2 -130,4
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 80,1 8 9 108,5 9 3 -28,4
Mineraalsed tooted (V) 183,9 17 -15 229,9 19 -11 -46,0
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 47,3 4 23 98,3 8 18 -51,0
Kummi- ja plasttooted (VII) 31,7 3 6 57,3 5 3 -25,6
Puit ja puittooted (IX) 84,7 8 7 29,4 2 13 55,3
Paber ja pabertooted (X) 28,8 3 10 19,9 2 2 8,9
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 30,8 3 -2 47,2 4 -7 -16,4
Metall ja metalltooted (XV) 96,6 9 18 96,9 8 -3 -0,3
Masinad ja seadmed (XVI) 288,8 27 -10 317,7 27 -1 -28,9
Transpordivahendid (XVII) 51,7 5 -8 105,6 9 31 -53,9
Mitmesugused tööstustooted (XX) 71,9 7 -1 23,0 2 16 48,9
Muu 69,1 6 32 62,1 5 24 7,0

Statistikaamet

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255