"Eelmises laenukasvutsüklis sai selgeks, et majanduskasvu ajal kipub lisaks hetkemeeleolule olema liialt optimistlik ka pikemaajaline tulevikuvaade. See omakorda mõjutab inimese laenukäitumist - nii tuleviku tulude kui ka varahindade kasvu puhul alahinnatakse riske," rääkis Märten Ross. "Panganduspoliitiline õppetund buumist ja sellele järgnenud kriisist on, et laenutegevust reguleeriv keskkond peab kasvutsüklis olema konservatiivsem, kui tavaanalüüs soovitab," ütles Märten Ross. Ta lisas, et buumi ajal ennetasid Eesti pangandusregulatsioonid suurel määral trende, mis muutusid Euroopas normiks alles kriisi järgselt. "Kriisi järgselt karmistusid nii pankade kapitali kui ka likviidsusnõuete vastutsüklilise tõstmise nõuded ja tihenes koostöö ülepiirilise järelevalve vallas. Enne kriisi ei olnud üldine keskkond karmimateks sammudeks veel valmis," nentis Ross.
Rossi hinnangul on ettevaatavalt oluline, et Euroopa pangandusregulatsioonid arvestaksid piisavalt pangagruppide üleriigipiirilise olemuse ja sellega kaasnevate riskidega.
Esitlusega saab tutvuda Eesti Panga kodulehel.
Austria keskpanga Viinis korraldatud seminari 69th East Jour Fixe "Credit to the Private Sector: Threat to or Opportunity for Growth in CESEE?" kohta on täpsem info siin.
