Ettevõtted viivitavad arvete tasumisega keskmiselt 16, avaliku sektori asutused 9 ja tarbijad 8 päeva.
„Krediidikahjumid pole Eestis võrreldes eelmise aastaga kasvanud.
Lõplikult maksmata jäävate arvete osakaal on endiselt 3,3% kõikidest
väljastatud arvetest. Kokkuvõttes tähendab see 3,96 miljardit euro
suurust summat, mis jäetakse kokkuvõttes eraisikute, avaliku sektori
asutuste ja ettevõtete poolt lõplikult maksmata. Krediidikahjumid on
viimase aastaga oluliselt kasvanud Lätis,Taanis, Iirimaal,
Suurbritannias ja Kreekas,“ selgitas Intrum Justitia juhataja Ivar
Tammemäe.
Pikemas perioodis on aga Eesti ettevõtete maksekultuur halvenenud. Kui
võrrelda tänast seisu aastaga 2005, siis toona viivitasid ettevõtted
arvete maksmisega vaid 8 päeva ehk viivutuse aeg oli tänasest poole
lühem. Võrdluseks: Läti ja Leedu ettevõtted hilinevad arvete maksmisega
keskmiselt 20 päeva. 2005. aastal hilineti Lätis 13 ja Leedus 17 päeva,
mis tähendab, et meie lõunanaabrite maksekultuur on halvenenud Eestist
aeglasemas tempos.
Käesoleval aastal on üle 90 päeva võlas 13% kõikidest väljastatud
arvetest. 2006. ja 2007. aastal moodustasid üle 90 päeva võlas olevad
arved ligikaudu 5% kõikidest väljastatud arvetest, 2009. aastal oli
selliseid arveid 9%, 2010. aastal 15%.
„Kuigi maksekäitumine on viimase aasta jooksul olnud stabiilne, on Eesti
ettevõtjate optimism kahanenud. 27 % Eesti ettevõtjatest arvab, et
krediidiriskid lähema aasta jooksul kasvavad,” ütles Ivar Tammemäe.
Euroopas tervikuna tasuvad ettevõtted neile esitatud arved ligikaudu
nädalase hilinemisega Põhjamaades ning 2- või 3-nädalase hilinemisega
Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Veelgi pikem on maksetega viivitamise aeg
Hispaanias (29 päeva), Iirimaal (30 päeva), Küprosel (31 päeva),
Itaalias (34), Kreekas (35) ja Portugalis (41 päeva). Kõige vähem,
keskmiselt 7 päeva, viivitavad arvete tasumisega Soome ettevõtted.
Avaliku sektori asutused hilinevad maksmisega Soomes keskmiselt vaid 4
päeva, Rootsis 7 ja Norras 8 päeva. Ka erisikud tasuvad arved kõige
kiiremini Põhjamaades – Soomes 5, Rootsis 6 ja Norras 7 päevase
hilinemisega. Eesti eraisikute ja avaliku sektori asutuste
maksekäitumine sarnaneb Põhjamaadele. Lätis hilinevad avaliku sektori
asutused ja tarbijad maksmisega 12 päeva ning Leedus vastavalt 26 ja 17
päeva. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on just avaliku sektori asutused kõige
laisemad arvete maksjad. Avaliku sektori „rekordiomanik“ on hetkel
Kreeka, kus suudetakse arvete maksmisega viivitada juba kolm ja pool
kuud ehk keskmiselt 108 päeva.
