Maksuvõlgadega ettevõtete arv kasvas samal perioodil 24 protsenti ja ulatub 16.676 etevõtteni, teatas Krediidiinfo.
Maksehäireregistri statistika andmetel oli kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete maksehäirete summa 2009. aasta esimesel poolel 3,4 miljardit krooni ning maksuvõlgade summa 2,5 miljardit krooni, jagunedes vastavalt 5877 ja 16.076 ettevõtte vahel.
Majandussektorite lõikes on maksehäiretega ettevõtete arv aastaga enim kasvanud üllatuslikult põllumajandus- ning finants- ja kindlustussektoris - vastavalt 242 ja 225 protsenti.
Kõige vähem on partneritele võlgu olevate ettevõtete arv kasvanud veevarustus- (kasv 73 protsenti) ning info ja side sektoris (131 protsenti). Maksuvõlgadega ettevõtete arv on enim kasvanud finants- ja kindlustussektoris (42 protsenti), kinnisvara- (31 protsenti), meelelahutussektoris (30 protsenti) ning kõige vähem kutse ja teadustegevuse (18 protsenti), haldus- ja abitegevuste sektoris (19 protsenti).
Maakondade lõikes on maksehäiretega ettevõtete arvu kasvuprotsent suurim Järvamaal (kasv 337 protsenti), Võrumaal (276 protsenti) ja L ääne-Virumaal (255 protsenti) ning väikseim Põlvamaal (114 protsenti). Maksuvõlgadega ettevõtete arvu kasvuprotsent on enim suurenenud Jõgevamaal (45 protsenti) ja Lääne-Virumaal (38 protsenti) ning kõige vähem Lääne- ja Harjumaal (21 protsenti).
Statistika põhjal on majanduslanguse mõjud jõudnud keskmise suurusega ja suurettevõtete sektorisse, kus aasta jooksul kasvas maksehäiretega ettevõtete arv vastavalt ligi neli ja kaks korda.
Aktiivselt tegutsevate ettevõtete hulgas on 30 protsenti ettevõtteid kõrge krediidiriskiga. Teatud sektorites - ehitus, majutus ja toitlustus - ulatub kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal juba üle 40 protsendi.
Vaatamata raskele ajale ei ole olnud ligi 90 protsendil aktiivselt tegutsevatel Eesti ettevõtetel poolaasta jooksul võlgu äripartnerite ees ja 70 protsendil ettevõtetel ei ole olnud ühtegi maksuvõlga riigi ees.
