"Loomulikult see olukord kellelegi rõõmu ei tee, pigem on pilt ikka kurb," kommenteeris ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik esmaspäevasel pressikonverentsil.
Kui regioonide kaupa vaadata, mis on keskmised palgad selles sektoris, siis on Lemendiku sõnul maksuhalduri huviorbiidis sellised ettevõtjad, kellel põhikohaga töötajate keskmine palk jääb tugevalt alla vastava regiooni keskmisele palgale.
"See on kindlasti meie jaoks indikaator ja võib viidata sellele, et taolised ettevõtted maksavad töötasu mustalt," selgitas Lemendik.
Kui Põhja regioonis on toitlustussektoris keskmine palk 412 eurot kuus, siis hotellide ja restoranide liidu juhi Felix Mäguse hinnangul oleks reaalne miinimum ligikaudu 600 eurot.
Maksuamet kontrollis ligi 150 ettevõtet, rõhuasetus oli töötasude ja käibe ülevaatamisel. Lemendiku sõnul anti eelmisel ja üle-eelmisel nädalal kontrollitud ettevõtetes mõista, et kui nende tegevus ei parane, siis on maksuhaldur 24 tundi tegevuskohas vaatlust läbi viimas ja fikseerib ettevõtja "iga liigutuse".
"Eriti tähelepanelikult me jälgime sularahakäibe osakaalu ettevõtetes. Selle vaatamine on oluline seetõttu, et mida rohkem nimetatud sektoris sularaha liigub, seda suurem on ka maksude maksmata jätmise risk," märkis Lemendik.
Lemendik tõi ka näite eelmisest aastast, mil ameti esindajad olid nädal aega ühes Tallinna vanalinna restoranis kohal ja selle aja jooksul tõusis sularaha osakaal käibest 20 protsendilt 60 protsendini. Rahaliselt võrdus see 45 000 euroga.
Kuna taoline kontroll on Lemendiku hinnangul siiski väga ressursimahukas ja riigile kulukas, siis lisaks kontrollmahtude suurendamisele peab amet vajalikuks muuta ka õiguslikku regulatsiooni. "Peab lõppema olukord, kus tegevuskohas on "esimest päeva tööl" ja nii-öelda sugulasi külastama tulnud inimesed," märkis Lemendik.
Millised need täiendavad meetmed on, sellest on Lemendiku sõnul veel vara rääkida. "See võib olla midagi sellist, et uued töötajad tuleb registreerida maksuhalduri juures või kuskil mujal. Milline see lahendus täpselt on, see selgub analüüsi käigus. Kindlasti tuleb seda arutada erinevate osapooltega," märkis Lemendik.
Mäguse hinnangul peaks olema ka ettevõtluskeelu rakendamine võimalik. "Ei saa tolereerida seda, et üks ettevõtja täiesti teadlikult alustab tegevust nii, et laseb ettevõtte pankrotti ning seejärel alustab uuesti samade inimestega samas kohas tegevust. Selline tegevus tuleb ära lõpetada, vajadusel seadust muutes," ütles Mägus.
Uute töötajate maksuametis registreerimise mõtte osas oli Mägus siiski ettevaatlik, kuna tegemist on sektoriga, kus kaadri voolavus on suur.
Ameti tegevusel on Mäguse sõnul loodetavasti sektorit korrastav mõju ning vähendab ebaausat konkurentsi. "Ka meie liit on üheks oma ülesandeks võtnud sektori jaoks hea ettevõtluskeskkonna loomise, mis tähendaks ettevõtete läbipaistvat majandamist vastavalt kehtivale seadusandlusele," märkis Mägus.
"Sektor tervikuna on küllaltki killustunud, suur osa eelkõige toitlustusettevõtteid ei ole organiseerunud," märkis Mägus. Ta kinnitas samas, et liidu liikmeteks olevad ettevõtted majandavad ausalt. "Liidu liikmete keskmine palk on Eesti riigi keskmine, mis tähendab seda, et ümbrikupalga maksmine on välistatud. Samuti julgen väita, et käibed deklareeritakse," kinnitas Mägus.
Mäguse sõnul on maksupettus eelkõige probleemiks maapiirkondades. Lemendiku sõnul on probleemi siiski igal pool, nii maapiirkondades kui ka suurtes linnades.
"Probleemi rahaliselt hinnatav suurus on suuremates linnades suurem ja väiksemates kohtades rahaliselt võib olla väiksem, kuid samas ettevõtete arv, kes ümbrikupalka maksavad, võib olla suurem," märkis Lemendik.
Toitlustusalal tegutsevaid ettevõtteid on Eestis veidi üle 3000, majutuses üle 300.
BNS
