Euroopa Komisjoni poolt 30. juulil avaldatud andmetel oli Eesti majandususaldusindeks* juulis pikaajalise keskmise (=100) suhtes 101.7 punkti ja see on 1.2 punkti vähem kui juunis, kuid ikka veel parem ajaloolisest keskmisest, teatas Eesti Konjuktuuriinstituut.
Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) tõusis viimase kuuga vaid teenidussektoris ja langes kõigis muudes sektorites ja ka tarbijatel.
Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus viimase kuuga langes 1.4 punkti (indeks 89.0). Langustrend algas 2011. aasta I kvartalis ja nüüdseks on indeks langenud tagasi 2009.aasta madalale tasemele. Euroopa suurriikidest teatas olukorra halvenemisest Saksamaa (langus 3.7 punkti), Prantsusmaa (-2.3 punkti), Hispaania (-1.4 punkti).
Juulis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid Eestis, Lätis ja Rootsis. Ohusignaaliks on, et Saksamaa majandususaldus langes viimase kuuga oluliselt ja on nüüd alla ajaloolist keskmist (96.8)
Vähim oli kindlustunnet majanduse tuleviku suhtes Küprosel (71.9), Kreekas (76.1) ja Portugalis (76.4).
Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on kõrgem Euroopa Liidu keskmisest (89.0), kuid langutrendil. Nii oli majandususaldus Lätis 103.0 (langus kuuga 1.6 punkti), Rootsis 100.7 (langus kuuga 0.8 punkti), Leedus 99.9 (langus kuuga 0.4 punkti), Soomes 92.4 (langus kuuga 2 punkti).
Võrreldes eelmise aasta juuliga on kõigis Euroopa Liidud riikides majandususaldus vähenenud ja ebakindlus suurenenud.
*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2012).
