Ettevõtete finantsvarad kasvasid 58 miljoni euro ehk 915 miljoni krooni võrra. Aastaga on ettevõtete finantsvarade jääk suurenenud kõigest 0,2 protsendi võrra. Nii nagu teises kvartalis, kasvasid ettevõtete finantsvarad ka kolmandas kvartalis peamiselt likviidsete varade ja debitoorsete võlgnevuste suurenemise tõttu.
Sealjuures vähenesid ettevõtete hoiused kodumaistes pankades, suurenesid aga nõuded teiste ettevõtete ja välissektori vastu. Selline areng on Lättemäe hinnangul kooskõlas majandusaktiivsuse tõusuga.
Ka ettevõtete finantskohustused on aastaga 3,1 protsendi võrra kasvanud. Kolmandas kvartalis suurenesid kohustuste poolel eelkõige välisomanike Eestis reinvesteeritud kasumid ning ettevõtete kreditoorsed võlgnevused. Samal ajal kahanes jätkuvalt võetud laenude maht ning ettevõtete finantsvõimendus.
Kodumajapidamiste finantsvarad vähenesid kolmandas kvartalis 17 miljoni euro ehk 273 miljoni krooni võrra. Selle tingis eelkõige hoiuste mahu vähenemine, samas kui kodumajapidamiste investeeringud väärtpaberite soetamiseks ja pensionikindlustusmakseteks suurenesid ka kolmandas kvartalis. Aastaga on kodumajapidamiste finantsvarade jääk kasvanud 6,7 protsendi võrra.
Kuna kodumajapidamiste laenunõudlus on endiselt tagasihoidlik, on laenumaht pidevalt kahanenud. Kodumajapidamiste finantskohustused vähenesid kolmandas kvartalis kokku ligi 95 miljoni euro ehk 1,5 miljardi krooni võrra.
Valitsemissektori finantsvarad suurenesid kolmandas kvartalis tänu sesoonsetele teguritele ja oodatust paremale maksulaekumisele. Sealjuures kasvasid nii kodumaal hoiustatud kui ka välismaistesse väärtpaberitesse investeeritud vahendid, kokku 266 miljoni euro ehk 4,2 miljardi krooni võrra. Mõnevõrra suurenesid ka valitsemissektori kohustused, kuid kokkuvõttes panustas valitsemissektor kolmandas kvartalis Eesti majanduse finantspositsiooni paranemisse kõige enam.
Rahvamajanduse arvepidamise finantskontodel kajastatakse nii erinevate majandussektorite kui ka kogumajanduse finantsvarasid ja -kohustusi, finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehinguid ning finantsvarade ja -kohustuste väärtuse mittetehingulisi muutusi. Tehingukonto tasakaalustavaks näitajaks on netolaenuandmine ja -võtmine, mis kujuneb vaadeldaval perioodil finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahena.
Majandussektor on netolaenuandja, kui soetatud finantsvarade maht ületab sama perioodi jooksul kaasatud kohustuste mahtu või kui vaadeldaval perioodil kohustuste mahu vähenemine ületab finantsvarade realiseerimise.
BNS
