27.07.2011 Kolmapäev

Lipstok: lähikuudel pole hinnatõusu aeglustumist euroalal oodata

"Samuti on üsna reaalne ka võimalus, et jätkuva majanduskasvuga euroalal kaasneb surve hindade tõusuks," märgib Lipstok ajalehes Postimees kolmapäeval ilmunud arvamusartiklis.

Lipstok ütleb, et EKP nõukogu oli juuli alguses baasintressi tõstes üksmeelne. Intressimäärade tõstmine põhines Lipstoki sõnul ühisel hinnangul, et intressimäärade samaks jäämise korral on tõenäoline, et inflatsioon püsib euroalal üle kahe protsendi. Tulenevalt energia- ja muude toormehindade üleilmsest tõusust, ulatub inflatsioon euroalal hetkel 2,7 protsendini.

Lipstok rõhutab, et hinnastabiilsus on oluline pikaajalist majanduskasvu soodustav tegur. "Hinnastabiilsus ongi euroala keskpankade esmatähtis ülesanne euroala kodanike ees. Seetõttu on iga euroala riigi jaoks eraldivõetuna tähtis hinnastabiilsus rahaliidus tervikuna. Praeguses situatsioonis, kus valitseb keskmisest suurem ebakindlus euroala majandusarengu väljavaadete osas, on hinnatõusu ja selle ootuste ankrus hoidmine veelgi olulisem," märgib ta.

Rahapoliitilised intressid on ka pärast hiljutist tõusu ajaloolises võrdluses jätkuvalt väga madalad, hindab samas Lipstok. "Otsemalt öeldes aitab euroala keskpankade rahapoliitika jõuliselt kaasa majanduskasvu taastumisele."

Tavapärasest madalamate intressimäärade korral peab Lipstoki selgitusel tähelepanelikult hindama ka nende mõju finantssektori käitumisele. Pikemat aega madalal püsivad intressimäärad suurendavad finantssektori riskivalmidust. Kõrgem riskivalmidus käsikäes optimistlike ootustega võib kergesti viia liigkiire laenukasvuni ja erinevate varade hindade tõusule, mis kokkuvõttes tähendab mullide tekkimist nii finantssektoris kui ka majanduses tervikuna.

Lipstok kirjeldas ka raskustesse sattunud euroala riikide käekäigu mõju rahapoliitikale. Esmane mõju on seotud sellega, et nende maade raskused on tekitanud tõsiseid probleeme ka nende riikide pankadele. Märgatavalt raskemad tingimused vahendite kaasamiseks rahaturgudelt ja ka hoiuste saamiseks on suurendanud nende pankade laenamist euroala keskpankadelt.

"Sellise laenamise jätkamiseks on meile äärmiselt oluline, et nende laenude jaoks antud tagatised ja kommertspankade maksejõulisus oleksid garanteeritud. Kui see kujuneb probleemiks, on selle lahendamine igal juhul nende riikide valitsuste, mitte aga keskpankade ülesanne. Seetõttu oli väga oluline euroala riigijuhtide eelmise nädala lubadus pakkuda koos Kreeka riigivõlgade ümberkujundamisega keskpankadele lisagarantiisid selleks, et me saaksime jätkuvalt anda Kreeka pankadele rahapoliitilisi laene. Samuti oli oluline riigijuhtide lubadus, et vajadusel pakuvad teised riigid Kreekale tuge sealsete pankade kapitali tõstmiseks," märkis keskpanga juht.
BNS

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255