Lipstok selgitas, et pankade, ettevõtete ja majapidamiste vahelist raharinglust võib võrrelda veetorustikuga, mis hakkab tavapärasest külmema talve tingimustes külmuma. "Üleilmne finantskeskkond on kriisi käigus jahenenud tavapärasest rohkem ning esile on kerkinud varem varju jäänud nõrkused finantssüsteemis."
Keskpangad kogu maailmas on finantskriisi leevendamiseks alandanud intressimäärasid, kusjuures enamik neist on langenud ajalooliste miinimumtasemeteni. Ka EKP intressimäär on praegu rekordliselt madal.
Paraku on finantskriis Lipstoki sõnul kujunenud sedavõrd ulatuslikuks, et pankade võime ja julgus ettevõtetele ning majapidamistele laenu anda on märgatavalt vähenenud. Tõrgete leevendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele rea erakorralisi meetmeid.
Juba enam kui kolm aastat pakub EKP euroala pankadele piiramatus mahus likviidsuslaene. Lisaks lühiajalistele likviidsuslaenudele oleme andnud pankadele väga soodsatel tingimustel pikemaajalisi laene.
Kahe pikemaajalise laenu pakkumisega andis EKP mullu detsembris ja tänavu veebruaris kommertspankadele kokku ligikaudu triljoni euro eest laene, mis on ligikaudu kolmandik euroala keskpankade koondbilansist ning umbes viis protsenti euroala kommertspankade laenuportfellist. Euroala keskpankade väljastatud kolmeaastased laenud on oma mahult seni võetud erakorralistest meetmetest kõige ulatuslikumad, märkis Lipstok.
"Kõigil neil erakorralistel kriisimeetmetel on oma eesmärk ja hind. Hinnaks on kriisitõrje käigus keskpankade jaoks kasvanud riskid," kirjutab Lipstok. Euroala keskpankade varade ja kohustuste kogumaht on viimase aastaga kasvanud poolteist korda. Oluline on Lipstoki sõnul seejuures, et keskpankade kapitalipuhvrid vastaksid muutunud oludele.
"Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena võin kinnitada, et meie võetud riskid on kaalutud ja alternatiivid läbi vaieldud. Oleme võtnud riske, et vältida finantssüsteemi külmumist, mida tunneksid teravalt omal nahal nii ettevõtted kui ka majapidamised. Kuigi olen veendunud, et meie riskihaldus on maailmas esirinnas, siis maksumaksja kui lõplik vastutaja peab olema kursis kriisitõrje eesmärkide ja hinnaga. Just sellepärast leiangi, et erakorralised meetmed on mahult ja ajaliselt piiratud," märkis Lipstok.
Suuremahulise likviidsusabi täielik mõju pole Lipstoki hinnangul veel avaldunud, sest nende laenude edasilaenamine eraisikutele ja ettevõtetele võtab aega.
"Likviidsusabi puhul tuleb tähelepanu pöörata sellele, mil määral see mõjutab hinnastabiilsust. Investorite ja rahvusvaheliste institutsioonide prognooside kohaselt tulevad euroala keskpangad lähiaastatel hinnastabiilsuse tagamisega toime ka pärast erakorraliste meetmete rakendumist. Seda hoolimata asjaolust, et tänavu kujuneb euroala inflatsioon suure tõenäosusega kõrgemaks, kui eesmärgiks seatud veidi alla kahe protsendi," kirjutab Lipstok.
Inflatsiooni suurendavad lähiajal kõrged energiahinnad ja mitmes euroala riigis eelarve tasakaalustamiseks tehtud maksutõusud. Inflatsioonisurvet vähendab samas madal majandusaktiivsus.
Finantsvahenduse "torustiku" lahtisulatamise järel muutub Eesti Panga juhi hinnangul järjest olulisemaks euroala majanduspoliitiline koostöö, mille eesmärk on rakendada pikaajalisema mõjuga abinõusid. Need abinõud peaksid viima euroala riikide rahanduse kestlikumatele alustele.
BNS
