"Meeleolud ja usaldus on paranenud ja arvatakse, et lepingud ülejäänud
aastaks lubavad paremat kasvu kui neli protsenti," kommeneteeris Ligi
neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil. Minister lisas, et tegemist
on siiski ettevaatliku vihje, mitte faktiga.
Rahandusministeeriumi teatel võib realiseeruda kevadise
majandusprognoosi positiivne riskistsenaarium, mille kohaselt võiks
Eesti majandus sel aastal kasvada ligikaudu viis protsenti.
Kommenteerides statistikaameti neljapäevast teadet, et Eesti esimese
kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2010. aasta sama
perioodiga võrreldes kaheksa protsenti, märkis minister, et see on
ministeeriumi prognoositust rohkem. Rahandusministeerium prognoosis
esimese kvartali majanduskasvuks 5,3 protsenti.
"Ei tee kahju kui prognoosijad sedapidi eksivad, suur kahju tekib siis, kui nad hindavad kasvu üle," kommenteeris Ligi.
Miks majanduskasvunumber kõigi prognoosijate puhul oli väiksem kui
tegelikkus? Ligi sõnul on asi selles, et Eesti väikese majanduse ja
lühikese ajaperioodi jooksul on eksimused ja kõrvalekalded võimalikud
ning suures osas oli tegu asjadega, mis sõltuvad üksikutest lepingutest.
"Kogu põhjus selliseks kiirenevaks majanduskasvuks on mitmekesine ja
kasv on läinud laiapõhjaliseks ehk igati selline kasv mida me tahaks.
Mitmekülgne kasv samas põhineb tehnoloogia ekspordil. Kuigi me ei ole
kõige magusamas nišis selle ekspordi osas, on lisandväärtuse kasv siiski
oluline positiivne näitaja," selgitas minister.
Ligi sõnul on posiitivselt üllatanud ka investeeringute kasv.
"Natuke veel pingutust era- ja avalikus sektoris ja majandus on arenemisvõimeline ja tugevam kui ta oli," lisas Ligi.
Statistikaameti teatel kasvas Eesti esimese kvartali SKP 2010. aasta
sama perioodiga võrreldes kaheksa protsenti. N Eelmise kvartaliga
võrreldes kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 2,1
protsenti.
BNS
