"Väga tähtis on, et buumiaegadel kogusime reserve ning kriisis suutsime
kulusid korrastada ja kontrolli all hoida," kirjutab Ligi ajalehes
Postimees.
Rahandusminister märgib, et Eesti fiskaalstiimul on olnud täiesti
Euroopa Liidu keskmisel tasemel, selle vahega, et lõdvenemise algas
Eestis 2,5-protsendilisest ülejäägist ja jõudis 2,8-protsendilisse
puudujääki, mitte ei lisandunud püsivale puudujäägile.
"Kulude üldine suurendamine on ohtlik ning muutub enamasti poliitiliselt
püsivaks, jätkub buumi ajal ning ei ole ajutine õieti milleski," märgib
minister. Ligi hinnagul on selle tulemuseks võlad ja maksuõusud,
halvemal ajal ka mõistliku hinnaga laenu kättesaamatus.
Majanduse elavdamisena on Ligi sõnul tõsiseltvõetav vaid see raha, mis
ei pärine maksutõusust ja majandusest enesest, iseäranis kui see ei
suurenda laenukulusid. "Vaid investeerimiskeskkond ning töövõimalused
võimaldavad rahuldavat toimetulekut, pensionide ja toetuste kasvu,
tööturuteenuseid," kirjutab Ligi.
Majanduse seisukohalt peab Ligi tuleva aasta eelarves
tähelepanuväärseimaks investeeringute 16-protsendilist kasvu. Esile
tõstab minister ka ettevõtlustoetuste 10-protsendilist ja sotsiaalkulude
kaheksaprotsendilist kasvu.
BNS
