Viimase nelja kvartali jooksevkonto ülejääk oli sama perioodi SKP-st 4,1%, teatas Eesti Pank.

Eelmise kvartaliga võrreldes jooksevkonto ülejääk tänavu teises kvartalis kasvas.

Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit märkis, et teise kvartali maksebilansi kohaselt oli kaupade väljaveo maksumus viimase pooleteise aasta suurim. See kinnitab tema sõnul taas, et ekspordil on majanduskasvu taastumisel juhtiv roll.

Erinevalt aasta esimestest kuudest oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem ka teenuste eksport. Peamiselt on kasvanud kaubavedude maht. Kaubavedude maksumus oli samas ligi 15% väiksem kui 2007. ja 2008. aastal.

Väliskaubanduse ülejääk ulatus selle aasta esimesel poolel viie protsendini SKP suhtes, mis näitab, et sisenõudlus on jätkuvalt väga nõrk, märkis Saarniit. Ülejääk on vähenenud küll juba alates eelmise aasta lõpust, kuid väga aeglases tempo.

Rahavoogude poolel oli jätkuvalt märkimisväärne roll Euroopa Liidu eelarvest saadavatel eraldistel, mis moodustasid rohkem kui kaks protsenti SKP suhtes. Erasektoris andsid tooni emaettevõtetelt võetud ühekordsed laenud, mistõttu välisvõla vähenemise trend ajutiselt katkes.

Eesti koguvälisvõlg suurenes kvartaliga ühe protsendi võrra ning oli 269 miljardit krooni, moodustades ligi 124% SKP-st. Kasvu tingis põhiliselt otseinvesteeringusuhetes olevate ettevõtete grupisisene laenamine. Samal ajal jätkus säästude paigutamine välismaale portfelliinvesteeringute vormis ja välisvarad suurenesid keskpanga andmeil kvartaliga ligi kahe protsendi võrra.

Teises kvartalis suurenes kulla- ja välisvaluutareserv 3,3 miljardi krooni. Aastataguse ajaga võrreldes on reservvarad kasvanud seitse protsenti. Peaaegu pool reservide kasvust tuli väliskaubanduse ülejäägist.

Ehkki investeeringud jäävad lähema paari aasta jooksul sisemaistest säästudest tõenäoliselt väiksemaks, hakkab jooksevkonto ülejääk majanduskasvu kiirenedes vähenema, hindas Saarniit.

Tööjõu- ja kapitalitulu netoväljavool ületas veidi eelmise aasta sama perioodi taset ning oli teises kvartalis 2,9 miljardit krooni. Tööjõutulu ülejääk kasvas 10% 0,5 miljardi kroonini. Suurema osa tulukontost hõlmas aga välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu: siin ületas mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu residentide välismaal teenitud tulu 3,4 miljardi krooni võrra. Seda oli seitse protsenti enam kui 2009. aasta teises kvartalis.

Teises kvartalis katkes finantskontol viis kvartalit järjest kestnud kapitali netoväljavool ja asendus tagasihoidliku netosissevooluga, mis ulatus 0,4 miljardi kroonini. Otseinvesteeringute sissevool võrdus ligilähedaselt portfelliinvesteeringute väljavooluga. Eestisse tehtud otseinvesteeringud kasvasid viie miljardi ja Eesti residentide otseinvesteeringud välismaale 0,6 miljardi krooni võrra.

Kapitali sissevool muude investeeringute vormis (kaubanduskrediit, laenud, hoiused ja sularaha) oli 0,5 miljardi krooni võrra suurem kui väljavool. Muude investeeringute nõuded vähenesid 2,5 miljardi krooni võrra ning selle taga oli põhiliselt krediidiasutuste sularaha ja hoiuste ning laenunõuete kahanemine. Muudel sektoritel suurenesid kaubakrediidinõuded.

Muude investeeringute kohustused vähenesid kahe miljardi krooni võrra, kuna muude sektorite kaubakrediidikohustused küll kasvasid, kuid samal ajal vähenesid krediidiasutuste sularaha ja hoiuste ning muud finantskohustused. Laenukohustuste maht jäi enam-vähem eelmise kvartali tasemele.

BNS