Septembris moodustas elektribörsi kaudu ostetud elektri hulk Eesti siseriiklikust tarbimisest 38%.
Eesti elektriturg on vabatarbijatele avatud alates tänavu aprilli algusest. Kuue kuu kokkuvõttes on elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) Estlinki hinnapiirkonnast ostetud 1,93 teravatt-tundi elektrienergiat. Elering märkis, et ligi 40% Eesti hinnapiirkonnas ostetud elektrist liigub edasi Lätti ja Leetu.
Müüdud kogused on suurenenud poole aastaga 23% võrra, 10,3 gigavatt-tunnilt aprillis 13,4 gigavatt-tunnini septembris.
Eestist osaleb NPS-i elektribörsil üheksa turuosalist, Lätist ning Leedust kaks. Vabatarbijaid on Eestis kokku 258, turul tegutseb neli bilansihaldurit.
Eleringi hinnangul on turu suurim probleem vähene likviidsus, mida põhjustab Eesti hinnapiirkonna suhteline isoleeritus. Eestil on väga piiratud ühendusvõimsused teiste NPS-i hinnapiirkondadega. Eesti ja Soome vahel kulgev 350-megavatise võimsusega merekaabel Estlink 1 on Eleringi teatel enim koormatud ühendus regioonis ning vajadus Estlink 2 järele on suur. Eleringi hinnangul võimaldaks Estlink 2 Põhjamaade tootjatele-kauplejatele ligipääsu Eesti turule.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on kindlasti oluliseks edasiminekuks asjaolu, et alates septembri keskpaigast anti kogu Estlink 1 võimsus elektrituru käsutusse. "See tõstab oluliselt elektrituru likviidusust ning avardab võimalusi regioonidevaheliseks elektrikaubanduseks," ütles Veskimägi.
Elering märkis, et Eesti hinnapiirkonna esimese kuue kuu statistikat jälgides on näha suund ostukoguste suurenemisele, samas ei ole suurenenud proportsionaalselt müügikogused. See annab märku suurest elektridefitsiidist Lätis ja Leedus ning on pidev risk elektribörsi hinnale, kui pakkumine peaks järsult langema. Veskimägi lisas, et nõudluse kasvamisel Eesti elektrisüsteemis seoses ilmade jahenemisega kasvab oht, et nõudlus ja pakkumine ei lähe kokku.
BNS
