Pilt võib olla petlik

Esmalt soovitaks kindlasti hoolikalt kuulutuse pilte vaadata, sest mõnikord võivad hästi tehtud pildid peita korteri kehva kvaliteeti või vastupidi – kehvade fotode taga peitub täiesti heas korras ja ilus eluase. Samuti tasub tähele panna andmeid, sest tihti lisatakse korteri tegelikule pinnale ehk suletud netopinnale rõdu, panipaiga, terrassi vms pind, et näidata korterit avaramana ning teisalt ruutmeetrihinda väiksemana.

Tähtsaimad hinnamõjutajad: koht, seisukord ja hoone tüüp

Hind oleneb väga paljude asjaolude koosmõjust. Esmane mõjutaja on kinnisvara asukoht ja kindlasti seisukord ning hoone tüüp. Eluruumi hinda mõjutab veel planeering, paigutus ilmakaarte suhtes, naabrus jms. Elamu tüübist tulenevad eelistused võivad sõltuda asukohast, aga üldiselt eelistatakse arhitektuurselt väärtuslikke kivimaju, korterelamute puhul näiteks Stalini- või eestiaegseid. Vähem on hinnatud nn nõukogudeaegsed ehitised.

Ühtlase hoonestusega puitasumites on tavaliselt kinnisvara hind kõrgem. Omad eelised on nii vanal kui ka uuel korteril.

Vaadake teisi samas piirkonnas olevaid sarnaseid objekte ja võrrelge suletud netopinna ruutmeetrihinda. Nõnda saate lihtsalt aru, kas planeeritav ost on oma hinnaklassilt kõrge või madal.

Hea korter ei ripu kuude kaupa portaalides

Üheks märgiks liiga kõrgest hinnast võib pidada seda, kui kuulutus on väga pikalt sama hinnaga portaalides üleval rippunud. Tihti sisaldavad eraisikutest müüjate kuulutused ka niinimetatud emotsionaalset väärtust ja on seega üle hinnatud. Omanik lihtsalt ei suuda oma kodu soodsama hinnaga käest ära anda ning näeb seda tegelikkusest väärtuslikumana.

Kallim on kinnisvara suuremates asulates, näiteks Tallinnas, Tartus ja Pärnus, samuti looduskaunites kohtades. Mõnele piirkonnale on väärtust lisanud viimastel aastatel paranenud rongiühendus.

Lisatasu emotsiooni eest?

Võrreldes kinnisvarabuumi ajaga on inimesed praegu palju valivamad ja kaaluvad ostuotsuseid kauem ning hoolikamalt. Sageli sisaldab kinnisvara konkreetse ostja jaoks nii-öelda eriväärtust: kui inimene otsib endale kodu, siis ei mõtle ta sellest kui investeeringust ja on nõus maksma emotsiooni eest. Talle näiteks meeldib just see või teine piirkond või tahab ta leida korterit majja, kus juba sõbrad või vanemad ees elavad.

Samas lähtub pank laenu väljastamisel turuväärtusest ostuhetkel ja üle turuhinna ostmisel tuleb seetõttu arvestada, et lõpuks tuleb emotsioon ikkagi omavahenditest kinni maksta.

Gerli Ramler, vabakutseline ajakirjanik