Kõige rohkem toimus tehinguid korteriomanditega, hõlmates 2019. aastal kõikidest tehingutest 55 protsenti, ülejäänud 45 protsenti jagunes teiste kinnisasjade ja hoonestusõiguste vahel.
Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv ja koguväärtus on võrdluses 2018. aastaga kasvanud, vastavalt 4 ja 8 protsenti. Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe on ligi 100 kordne, suuremates linnades mõjutab hinnastatistikat muu hulgas uute korterite osakaal. Esmamüükide osakaal kõikidest eluruumidega toimunud tehingutest oli 2019. aastal 21 protsenti.
Kõige elavam oli korteriturg Harju maakonnas, kus toimus ligi 54 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest, järgnesid Tartu maakond 12 protsendiga, Ida-Viru maakond 10,5 protsendiga, Pärnu maakond 5,5 protsendiga ning Lääne-Viru maakond ligi 4 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud korterite tehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi.
Pindalaliselt tehti maatulundusmaa sihtotstarbe lõikes enim tehinguid metsamaaga, ligi 53 protsenti, sellele järgnes 34 protsendiga haritav maa. Haritav maa oli kõige hinnatum Põlva, Jõgeva, Lääne-Viru, Tartu, Valga, Järva ja Viljandi maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3 400 – 3 960 EUR/ha. Samas kasvava metsaga metsamaade puhul oli see vahemik 2 600 – 5 000 EUR/ha, madalaim Hiiu ja kõrgeim Viljandi maakonnas.
Hoonestamata elamumaa (kruntide) mediaanhinnad varieerusid 2019. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks 0,5 €/m² Põlva maakonnas ning 24 €/m² Harju maakonnas.
