Siiski sooritati riigikontrolli arvates mullu riigi olulisemad majandustehingud seaduslikult ning vastavalt riigieelarve. Riigikontrolli hinnangul kajastab riigi aastaaruanne finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavooge olulises osas õigesti ja õiglaselt.
2010. aasta riigieelarves on riigiasutused planeerinud tulu majandustegevusest 627 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 185 miljonit krooni ehk 29% kavandatust enam. Sealhulgas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) oli planeerinud eelarvesse majandustegevusest laekuvat tulu kokku 28,4 miljonit krooni, kuid tegelikult laekus 63,1 miljonit krooni.
Tulude alaplaneerimist võib riigikontrolli hinnangul soodustada riigieelarve seaduse säte, et kogutud tulusid võib riigiasutus kasutada nende tegeliku laekumise järgi, põhjendamata eelnevalt nende kulude tegemise vajalikkust.
Sealjuures oli majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) sarnaselt varasemate aastatega planeerinud 2010. aasta eelarvesse rohkem raha, kui suutis ära kasutada. Investeeringute eelarve täideti vaid 65% ulatuses: investeeringute eelarve oli 3,6 miljardit krooni ja kassakulud 2,3 miljardit krooni.
Nii nagu varasematel aastatel tuvastas Riigikontroll ka 2010. aastal, et riigiasutused on majandamiskuludeks ette nähtud eelarverahast teinud investeeringuid ja investeeringuteks ette nähtud eelarverahast majandamiskulusid. Samas oli eksimuste arv ja summa võrreldes varasemate aastatega väiksem. Riigikontrolli audititest selgus, et paljud riigiasutused sõlmivad kontoritehnika ja sõidukite liisimiseks kapitalirendi tingimustel rendilepinguid, mida ei ole seadusega ette nähtud.
Riigikontrolli hinnangul tuleb riigieelarve planeerimist parandada ja rahandusministeeriumil planeerimist rohkem suunata. Iga-aastase eelarve koostamisel peavad ministeeriumid põhjalikumalt analüüsima investeeringute, finantseerimistehingute ja majandustegevusest laekuvate tulude eelarve mahtu.
BNS
