Eesti Panga pressiesindaja Viljar Rääsk selgitas, et Eesti Pank
hakkab siinsetele kommertspankadele väljastatavaid laene kajastama oma
bilansis. Taoliste laenude tagatised peavad vastama eurosüsteemi
nõuetele, kuid neid tagatisi Eesti Pank oma bilanssi ei kaasa. Samas
sõltub tagatistest laenude bilansilise väärtuse hindamine.
"Kuigi Eestis asuvate pankade rahapoliitilised laenud lähevad Eesti
Panga bilanssi, siis nendega seotud riskid ja tulud jaotatakse euroala
keskpankade vahel vastavalt osakaalule EKP kapitalis," selgitas Rääsk.
Arvestades Eesti panganduse struktuuri ja senist suuremate pankade
likviidsusjuhtimise korraldust, võib Rääski sõnul hinnata, et laenamise
võimalust hakkavad tõenäoliselt kasutama üksikud pangad. "Kuid seda
oskavad kõige täpsemini öelda pangad ise," märkis ta.
Eesti suurima kommertspanga Swedbanki treasury juht Meelis Paakspuu
rääkis, et Swedbanki grupp juhib oma likviidsust
tsentraliseeritult ning järgib kõikidel koduturgudel kohalikke
seadusandlikke reegleid ja võimalusi. "Swedbank hoiab konservatiivset
joont likviidsusjuhtimises ning vastab juba täna aastatel 2015 ja 2018
kehtima hakkavatele uutele normidele," lisas ta.
Swedbanki grupil on Paakspuu sõnul ka praegu olemas osaline juurdepääs
EKP pakutavatele likviidsusinstrumentidele läbi Soomes oleva filiaali.
Eesti ühinemisel eurotsooniga tekib Swedbanki grupil juurdepääs
kõikidele EKP pakutavatele likviidsusinstrumentidele. Seetõttu osaleb
pank aktiivselt Eesti Panga koordineeritavas likviidsusjuhtimiseks
vajalike tehniliste lahenduste väljatöötamises, rääkis Paakspuu.
"Kuni ei ole selgunud viimased tehnilised detailid ja nende sobivus
panga üldisesse likviidsusjuhtimisse, ei tee pank otsuseid sisemise
likviidsusjuhtimise muutmiseks. Samas kohe kindlasti ei too võimalikud
muudatused kaasa likviidsusjuhtimise detsentraliseerimist," sõnas
Paakspuu.
BNS
