„Praegu on lapsehoiuteenuste osutajaist suur puudus ja see suureneks
veelgi, kui 2012. aastal jõustuks varem vastu võetud seadusemuudatus,
mille kohaselt saaks lapsehoiu teenust osutada vaid lapsehoidja
kutsetunnistusega inimene. See nõue kehtestati omal ajal selleks, et
muuta lapsehoiuteenus turvalisemaks ja laste arengut toetavaks.
Käesoleva eelnõuga tehtav muudatus seda põhimõtet ei muuda, kuid
võimaldab lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse
omajaid, vaid ka teisi inimesi, kellel on selleks sobivad teadmised ja
oskused,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Lapsehoidja haridusnõuded kehtestati esmakordselt 2007. aastal
samaaegselt lapsehoidja kutsestandardi loomisega. Kehtiva seaduse
kohaselt ei saaks lapsehoidjana alates 2012. aastast töötada
lapsehoidjana teiste erialade esindajad, kes samas vastavad oma
ettevalmistuse poolest täielikult või suures osas lapsehoidja
kutsestandardi nõuetele, olles õppinud mõnda teist eriala, nt
aineõpetajaks õppinud pedagoogid jt. Eelnõu annab õiguse töötada
lapsehoidjana ka inimesele, kellel on lapsehoidja kutsetunnistuse
omajaga samal tasemel või isegi kõrgemal tasemel sobiv haridus.
Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldab vajadusel määrata inimesele
nii hooldaja kui eestkostja. Tänane regulatsioon ei võimalda määrata
hooldajat inimesele, kes vajab samal ajal ka eestkostjat. Isiku sobivuse
määratlemine eestkostjana või hooldajana jäävad endiselt kohtu ja
omavalitsuse pädevusse.
Riigikogu
