10.04.2023 Esmaspäev

Kirjasaatmist ootab ees hinna kallinemine

Aasta-aastalt vähenenud kirjade saatmise maht toob paratamatult kaasa teenuse kallinemise, samas võib postiseaduse muutmisel väheneda posti kojukande sagedus, kirjutab Postimees. 

Praegu maksab lihtkirja saatmine Eestis 90 senti.
Praegu maksab lihtkirja saatmine Eestis 90 senti. Foto: pixabay

Eesti Posti juhi Mart Mägi sõnul koguti ja kanti Eestis eelmisel aastal laiali 9,3 miljonit kirja, mida on võrreldes aasta varasema ajaga üle poole miljoni võrra vähem. «Kirjade maht on langenud juba kaua: võrreldes 2018. aastaga on saadetud kirjade arv vähenenud ligi 40 protsenti. Enamik kirju saadetakse jõulude ajal. Näeme, et kirjade mahu langus toob kaasa ka proportsionaalse teenuse osutamise kallinemise ja koos sellega ka vastava hinna,» nentis Mägi.

Praegu maksab lihtkirja saatmine Eestis 90 senti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud postiseaduse muutmise eelnõu seletuskirja järgi kerkiks hind 40 senti ehk lihtkirja saatmine maksaks ühe euro ja 30 senti.

Mis puudutab posti kojukande sagedust, siis pidas Mägi sellel nädalal ERR-ile antud usutluses optimaalseks selle vähendamist ja näiteks üleminekut praeguselt kuuelt päevalt nädalas kolmele, nagu on Soomes.

Jah, Eestis on postiseadusesse kirjutatud väga üheselt, et posti tuleb laiali kanda kuuel päeval nädalas. Me väga loodame, et see postiseadus saab ka uuema kuju,

ütles ta.

Mägi avaldaski lootust, et Eesti läheb peale postiseaduse muutust üle Soome mudelile. «See kolm päeva nädalas tundub olevat mõistlik. Arvestades eestlaste perioodikalembust, ennekõike ajakirjade, ajalehtede lugemist, siis allapoole me ei näe, et see langeks. See sõltub ka kultuuriruumist,» rääkis ta.

Täpsustavale küsimusele, kas kirjade kojukande vähendamine tähendab teoreetiliselt seda, et ka ajakirjandusväljaannete kojukanne võib tulevikus käia näiteks üle päeva, mitte iga päev, vastas Mägi, et kahe teenuse kojukande sagedus ei ole üheselt seotud. «See eelkõige sõltub vastava teenuse mahust ja nõudlusest,» tähendas ta.

Tööjõust rääkides selgitas Mägi, et kuna postiteenus on piirkondlik teenus, siis on vajadus postiljonide järele üle Eesti erinev. «Hajaasustusega maapiirkondades on meil palju pikaaegseid töötajaid ja vajadus uute järele väiksem, näiteks Ida-Virumaal. Suuremates keskustes on töötajate voolavus suurem ja ka otsime rohkem töötajaid. Praegu on värbamiste fookuses varahommikune lehekanne, seetõttu on meil väga suur huvi võtta tööle lehekandjaid ja postikullereid Pärnusse, Tartusse ja Tallinna,» märkis Mägi.

Samal ajal jätkatakse uute lahenduste otsimist – näiteks pakiautomaatide ühendamist postkastidega. Eesti Posti juhi kinnitusel on nad juba sel aastal tõstnud kirjakaste pakiautomaatide juurde ning see trend jätkub. «Oluline on, et kirjakastid paikneksid käidavates kohtades. Jälgime hoolega, kust kuhu inimesed liiguvad ja millised on nende tavapärased liikumisteekonnad, ning vastavalt sellele viime ka kirjakaste käidavamatesse kohtadesse,» kõneles Mägi.

Pooleli on ettevalmistused keskkonnasäästlike lahendustega Eesti logistikakeskuse laiendamiseks ja Leedus logistikakeskuse ehitamiseks. «Suurendame elektriautode ja elektriliste kaubarataste arvu oma masinapargis. Sel aastal uuenevad 15 postkontorit, mis saavad laiema toodete valiku ning keskkonnasäästlikud pakendikasutusvõimalused,» tutvustas Mägi plaane. 

banner right tookuulutus

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255